Umkhosi omkhulu wezamasiko koNthuthu

Langalakhe Mabena

IDOLOBHO lakoBulawayo lizakuba yisizinda somkhosi wokuthakazelela inyanga yezamasiko (i-National Culture Month)  lamuhla (Olwesine) lapho okulindelwe ukuba uMongameli Mnangagwa abengumhlonitshwa omkhulu kulumcimbi eBarbourfields Stadium.

Umcimbi lo kulindelwe ukuthi uhlanganise abantu abazinkulungwane abavela kumagumbi wonke elizwe kuthakazelelwa umnotho wezamasiko welizwe leZimbabwe ngasikhathi sinye kunanzwa ukubambana, ukuthula kanye lokuziqhenya ngokuba ngamaZimbabwe.

Zinengi inhlelo ezikhangelelweyo lamuhla kugoqela imidlalo etshiyeneyo ezakwethulwa ngamaqembu emigido yesiNtu kanye lawakulezinsuku, amaqembu ezokuhlabela kanye labomahlekisa. Kuzakube kulembukiso etshiyeneyo ebukisa ezamasiko atshiyeneyo akuleli. 

Umgubho walonyaka uqhutshwa ngaphansi kwendikimba ethi “Cultural Diversity: Advancing Vision 2030” njalo ihambisana leWorld Day for Cultural Diversity for Dialogue and Development, egujwa minyaka yonke mhlaka 21 kuNkwenkwezi.

Abaculi beMatabeleland abedlula ikhulu lamatshumi amabili (120) baqoqe umdlalo okhethekileyo wemizuzu engamatshumi amathathu (30) ozadlalwa phambi kukaMongameli Mnangagwa. Umdlalo lo ulethe ndawonye amaqembu adume kakhulu kulesisabelo, afana leMatojeni Melo Maniacs, Gog’Bekezela, Iyasa, Umkhathi Theatre Works, Khaya Arts, Ezimnyama Arts Ensemble, Bolamba, Mthwakazi Arts, Simunye Simunye, Thandanani, Bambanani, Iluba Lemvelo kanye leVocal Ex.

Umkhosi lo uphinda uhambisane lohlelo lwentuthuko lukaHulumende. Ngaphansi kweNational Development Strategy 2 (NDS2), eyethulwe nguMongameli Mnangagwa ngoLwezi 2025, ezamasiko kanye lelifa kwakhonjwa njengezinto eziqakathekileyo zokuqhuba ubuyithi belizwe, ukuthuthukisa inhlalakahle kanye lokukhulisa umnotho. Uhlaka lwemithetho oluqala ngo-2026 kusiya ku 2030, lubeka ezemidlalo phakathi kokuthuthukiswa kwentsha, ukwakhiwa kwemisebenzi kanye lokukhulisa ezokuvakatsha.

Unobhala jikelele kugatsha lwezeMidlalo, ezokuZithokozisa, ubuciko kanye lamasiko, uMnumzana Nicholas Moyo, uthe iBulawayo yindawo efaneleyo yokusingatha umcimbi lo ngenxa yokuba iyindawo ephethe ezamasiko ngendlela emangalisayo. Uchaze umkhosi lo njengendlela yokuthi idolobho likhanye njalo liqinisekise isikhundla salo njengesigodlo sezamasiko elizweni leZimbabwe.

UMnu Moyo uthe: “Ukukhethwa kukaBulawayo ukuthi asingathe imigubho yelizwe yeNyanga yeZamasiko kutshengisa ukuthi idolobho lakoBulawayo linanzwa njengendawo equkethe ezamasiko ezitshiyeneyo ngendlela emangalisayo kanye lomnikelo walo ekukhuliseni ezamasiko kanye lezobuciko kuleli. Ukusingatha limigubho kunika idolobho kanye labadlali balo ithuba lokubonisa ithalenta labo, ubuyibo kanye lokuziqhenya ngamasiko abo. Leli lithuba elihle lokuba idolobho lakoBulawayo liziqhenye njalo lizibonakalise ukuba liyisigodlo sezamasiko kuleli.”

Uthe umcimbi lo uzavumela uBulawayo kanye lomhlubulo weMatabeleland jikelele ukuthi utshengise ukuthi ezamasiko zitshengiswa kanjani kwezomgido, kumculo kanye lokudla. UMnu Moyo uphinde wamukela ukuphatheka kwabaculi abanengi kulumcimbi, ethi kutshengisela ukubambana.

“UBulawayo yisigodlo sezamasiko atshiyeneyo atholakala kumhlubulo ongezansi kwelizwe. Leli lithuba eliqakathekileyo lokuba iMatabeleland izitshengisele ngomculo,  imigido, ezefashini, ulimi lokunye okunengi phambi kukaMongameli wethu uBaba uMnangagwa, kanye lesizwe sonke.

“Amasiko ayindlela eqakathekileyo yokulondoloza ubuyithi kanye lokubambana emphakathini. Kungakho-ke, kuqakathekile ukuthi idolobho lakoBulawayo lamukele ithuba leli lokugubha kanye lokulondoloza ilifa lethu lezamasiko. Umcimbi lo uzasiza njalo ukuthi ilizwe lazi abadlali, abaculi kanye labezobuciko baphinde bathole amathuba okukhulisa imisebenzi yabo,” utsho njalo.

Ngaphandle kwemigubho le, umcimbi ukhangelelwe ukuthi ulethe inzuzo yezomnotho koNtuthu, ikakhulu kwezamabhizimusi akuhlangothi lwezokwethekelela.

“Abantu bazabe bevela endaweni ezitshiyeneyo zelizwe kugoqela labameli belizwe ezizweni ezitshiyeneyo.

“Ezindaweni zokuzithokozisa, abantu abavakatshileyo bazakube bekhangelele ukunambitha ukudla kweMatabeleland ngapha belalele umculo walapha ekhaya. Leli lithuba lokuthi ingatsha ezitshiyeneyo kugoqela ezokwethekelela zizenzele imali ngendlela emangalisayo ngoba kuzabe kulabantu abanengi abavela endaweni ezitshiyeneyo,” kutsho uMnu Moyo.

Uphethe ngokutshayela ihofisi yeNational Arts Council of Zimbabwe (NACZ) koBulawayo ihlombe ngendima eyidlalileyo  ekuhleleni lokho okulindelwe ukuthi kube ngumcimbi omkhulu elizweni.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×