I-CAB3 iyahlolwa edale lePhalamende

Nkosilathi Sibanda

ISIKHATHI sensuku ezingu-90 zokubonisana lomphakathi ngeConstitutional Amendment Number 3 Bill (CAB3) siphele ngoMvulo, kungakho-ke sekulindwe ukuthi iPhalamende iqale umsebenzi wokucubungula lokuqinisa isisekelo sombuso welizwe.

IConstitutional Amendment Number 3 Bill iphakamisa ukwelulwa kwesikhathi sokubusa kukaMongameli, amalunga ePhalamende kunye lamakhansila, sisuka eminyakeni emihlanu sisiya kweyisikhombisa. Iphinda iphakamise ukusungulwa kweZimbabwe Delimitation Commission.

Ukuphela kwesikhathi sokubonisana imibono lokhu kutsho ukuthi umsebenzi wokuhlaziya isisekelo sombuso usungena kwesinye isigaba lapho iPhalamende ezahlanganisa njalo ihlolisise imibono eqoqiweyo isuka ebantwini elizweni lonke.

Lokhu kutsho ukuba uMphathintambo weJustice, Legal and Parliamentary Affairs u-Ziyambi Ziyambi uzakwethula ukubalwa komthetho ongakamiswa okokuqala ePhalamende.

Umsebenzi weConstitutional Amendment Number 3 Bill waqala ngemva kokuba iKhabhinethi ivumile njalo leSikhulumi sePhalamende u-Jacob Mudenda eyethule ngokusemthethweni mhlaka 16 Nhlolanja lonyaka.

Kwalandela uhlelo lokubonisana lozulu olwaqhutshwa elizweni lonke.

Ngokunjalo, izizalwane zakuleli sezivumelane lenyathelo labakhokheli belizwe. Umgcinisihlalo weZanu-PF Youth League eMatabeleland South uMoses Langa uthe abantu kumele bazwisise ukuqakatheka kweCAB3 lokuthi imeleni kwezengqubekela phambili yelizwe.

“Ngicabanga ukuthi sekusobala ukuthi iConstitutional Amendment Bill No. 3 isekelwe ngabantu abanengi elizweni. Kutshengisa njalo ukuthi ayisamiswa ngumuntu. Yikho okufunwa ngabantu bakuleli, kungakhathalekile ukuthi ungowaliphi ibandla.

“Asisafuni ukuhlala sisemikhankasweni yokhetho ngoba lokhu kuphazamisa ukuhlelwa lokuqhutshwa kwezinhlelo ezitshiyeneyo. Ukwengeza isikhathi sokhetho sisuka kuminyaka emihlanu sisiya kweyisikhombisa kuzakwenza ukuthi uHulumende aqedisise amacebo entuthuko ngaphandle kokuphazanyiswa njalonje sokufike isikhathi sokhetho,” kutsho uLanga ekhuluma lentatheli yephephandaba likazulu ecingweni ngoLwesibili.

Ummeli weBulilima ePhalamende u-Dingumuzi Phuti uthe ukuqala kokwethulwa kweCAB3 ePhalamende kuletha inguquko enkulu kwezengqubekela phambili.

“Umthetho lo uphinda uphakamise ukuthi kube lenqubo yePhalamende ekukhethweni kukaMongameli njalo unike uMongameli amandla okukhetha amaSenetha alitshumi ukuze kwandiswe ulwazi lombono kuSenethi. Lokhu kuzakwenza ukuthi kube labantu abalolwazi oluqakathekileyo kwezokuthuthukisa ilizwe,” kutsho uPhuti.

Umhlaziyi wezombusazwe uMnumzana Gabriel Chaibva uthe iCAB3 izanceda ekuletheni ukuqhutshwa kuhle kwezombusazwe lokuvula indlela yokuthi amacebo kaHulumende aqhutshwe ngokupheleleyo.

“Ilizwe belihlala lisemkhankasweni wokhetho njalo lokhu kubisela emuva umsebenzi wokuthuthukisa umnotho. Nxa isikhathi sokhetho seseluliwe, uHulumende uzathola isikhathi eseneleyo sokuphumelelisa amaphurojekithi kanye lokwakha umnotho oqinileyo.”

Omunye umhlaziyi wezombusazwe uMnumzana Elton Ziki uthe indlela uHulumende aqhube ngayo umsebenzi wokubonisana lozulu itshengisa ukuqakathekiswa  kwentando yenengi elizweni.

“Uzulu uthole ithuba lokukhuluma njalo lokwethula imibono yakhe ekhululekile. Lokhu kutshengisa ukuthi isisekelo sombuso welizwe siyahlonitshwa,” kutsho uMnu Ziki.

Isakhamuzi sakoBulawayo uNkosazana Thandeka Ncube uthe ukwelulwa kwesikhathi sokhetho kunganceda kakhulu ekuthuthukiseni amadolobho.

“Abakhokheli bethu bayabe bethola isikhathi eside sokuqhuba umsebenzi wabo. Kwesinye isikhathi amaphurojekthi ayama ngenxa yokuthi sekusondele ukhetho. Ngakho lokhu kungaletha ingqubekela phambili,” kutsho Nkszn Ncube.

UMnumzana Bekithemba Moyo oweGwanda, olilunga leZanu-PF, uthe abantu abanengi emaphandleni bafuna ukubona ukuthula lentuthuko kulokuhlala bekhangelane lezombusazwe.

“Okufunwa ngabantu yikuthi kube lemisebenzi, amanzi, imigwaqo kanye lamathuba empilo engcono. Nxa iCAB3 inganceda ukuthi uHulumende aqede umsebenzi wakhe kuhle, siyayamukela,” kutsho uMoyo.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×