YiNtatheli kaMthunywa
ABALIMI kanye labanye abasebenzisa umhlabathi kudingeka basebenzise ezinye indlela zokuvikela isivuno sabo esikhulu esikhangelelweyo, imvelo kunye lempahla ngaphambi kwesigaba semlilo esizayo ikakhulu njengoba ilizwe lisengozini yemlilo yendle.
Elizweni leZimbabwe isikhathi semlilo yendle siqala mhlaka 31 Ntulikazi kusiya ku 31 Mfumfu minyaka yonke.
Lonyaka ilizwe lihlose ukuthi lehlise ngesilinganiso se-25 phesenti indawo elahlekayo kubangelwa yimlilo yendle, okuhambelana lomyalo weNational Development Strategy (NDS1) yokwehlisa umhlabathi otshiswa yimlilo yendle.
Ngokutsho kwababona ngezemvelo abe Environmental Management Agency (EMA) izabelo ezisengozini enkulu yokuhlaselwa yimlilo yendle zigoqela iMatabeleland North, Matabeleland South, Midlands, Mashonaland West, Mashonaland East, Mashonaland Central kanye leMasvingo.
UManeja wezemfundo kunye lezemvelo kuEMA, uNkosikazi Amkela Sidange ensukwini ezisanda kwedlula uthe ukwanda kwesivuno, utshani kunye lemvelo okubangelwe lizulu elinengi kungatshabalaliswa yimlilo yendle nxa izigaba zingekela ukulungisa indlela zokuvikela lokhu.
Indlela zokuvikela zigoqela ukulungisa ama-fireguards, ukwehlisa ubunengi botshani ngokusika utshani kanye lokusika njalo obokufulela.
Ukhuthaze abantu ukuthi benze lokhu khathesi ngaphambi kokuthi utshani bome njalo kuqale ukuba lomoya kunye lokutshisa, okuyizimo ezenza kubelula ukuthi kuqhamuke imlilo wengeza ngokuthi iEMA izaqhuba imkhankaso yokufundisa abantu ezigabeni ezisengozini yemlilo yendle ngendlela zokuyivikela.
UNkkz Sidange uthe izigaba zizathola usekelo lokusungula amaphurojekithi okuphatha umlilo afana lokwenza ama-fireguard, ukwenza amabhele otshani, ukukama utshani kukanti iMilayo yokuvikelwa kwezemvelo (Enviromental Protection Orders) izanikwa abanini bomhlabathi, abasebenzisi bawo kanye labahlala kuwo njengesikhumbuzo sokuthi balandele zonke indlela zokuvimba imlilo yendle isigaba lesi singakafiki. Ukwehluleka ukwenza lokhu kuzabangela ukubotshwa.




