WATSHA TSOTSI: Impi yokulwisa izigilamkhuba

AMHLOPHE maAfrika amahle! Siqhubeka sithandazela ukuthula, ukugqitshwa kobuyanga lokuphela kwezimpi kuzwekazi lethu. Phela ngoMvulo izwekazi lonke belithakazelela usuku lweAfrica Day. Lathi amapholisa esizwe siyathokoza ukuthi lolusuku lufike elizweni lethu kulokuthula. Silethemba lokuthi ingxabano lendwetshu okukwamanye amazwe aseAfrika kuzaphela. Ngokuthula esilakho, sizalwisa uCala loyise uSigilamkhuba kuphela.

Kuviki edluleyo sikhuthazane labontanga ukuthi bangasebenzisi izidakamizwa ngoba; kulicala, kuyisono njalo kulihlazo. Zenza bengaqhubi kahle ezifundweni, zidalisa amacala, zithelela ukungezwa lobuqholo njalo zibulala ikusasa yabo. Kule iviki, sizaqinisa impi yethu laboSigilamkhuba ngokucebisana ngendlela zokulondoloza indawo lapho okuyabe kwenzakalele khona icala.

Sikhuthaza ukuthi izindlu zethu lempahla yethu yonke esilayo efana lezimota lezakhiwo, kumele kuhlale kuhlanzekile. Lokhu kupha umnini waleyompahla ithuba lokuphanga ukunanzelela ukuthi kukhona okwenzakeleyo empahleni yakhe ngoba isilamachatha athile kumbe ingcekeza. Lathi amapholisa ikakhulu abacuphi, siyakuthanda ukusebenzela endaweni ehlanzekileyo ngoba ibalulekile ekulondeni lokulondoloza ubufakazi obuqotho.

Okunye njalo okuqakathekileyo bakwethu yikuthi uma sokuthe kwenzakala icala elithile emzini wakho kumbe endlini, phanga uthinte amapholisa. Ngesikhathi amapholisa ephuthuma esizahlola lokuchwayisisa ngalesosehlakalo, xwayisa imuli, abantwana labomakhelwane ukuthi bengafiki lapho okwenzakalele khona icala.

Lokhu kuphathisa amapholisa lathi sonke ukuthi ukuhluzisiswa kwecala kuqhubeke kuhle ngoba kusenziwa ngabawufundelayo lowomsebenzi kungela mpambaniso eyabe isithe yenzakala lapho okudalelwe khona icala.

Akukhathalekile ukuthi licala bani. Inengi lethu kulezi insuku sesikwazi ukuthi umuntu angafela endlini kathintwa amapholisa engakafiki. Kuhle ukubakwazi lokhu ngoba amapholisa athi engafika ahlole, acubungule njalo achwayisise ukuthi imbangela yemfa leyo yikuyini. Lapho kulendingeko yokuthi isidumbu siyehlolwa ngudokotela ngemitshina lemithi ethile eveza okwathatha umphefumulo, umpholisa nguye olelungelo lokusa umuyi kulowodokotela. Ngokufanayo, lapho okudalelwe khona icala, konke kakuthintwa kungakafiki umpholisa.

Ukuphangisa ukufika kwamapholisa lapho okudalelwe khona icala kungakabi labanye asebefike khona kupha amapholisa ithuba lokuphanga ukucubungula icala eliyabe lidaliwe njalo lokulonda umkhondo ka“tsotsi.”

Phela kwesinye isikhathi kuyabe kudingakala ukuthi kube lezinja kumbe amabhiza, imitshina yakulezi insuku lokunye okunjalo. Pho konke lokho kudinga ukuthi umpholisa aphange afike lapho okudalelwe khona icala ukuze asebenzise indlela eyiyona kanye efanele ukucutshungulwa kwalelo cala. Njengokuhlanzeka kwezimota, amafasitela, izindlu lempahla yethu yonke, kuqakatheke kakhulu bakwethu.

Impahla elengcekeza ayithokozisi njalo ifihla okunengi okuphathisa ngesikhathi kucubungulwa icala lalapho selithethwa, okudingakala khona ubufakazi obuqotho. Phela abacuphi benu mahlabezulu, abeZRP laba, zingcitshi ezilelungelo lokwethula ubufakazi obungeke bethulwa ngomunye umuntu emthethwandaba (expert evidence).

Basekeleni ngokuhlanzeka lokulondoloza indawo lapho okudalelwe khona amacala. Angithi siyakwazi sonke ukuthi lowesifazane oyabe edlwenguliwe kumele alondoloze ubufakazi bokudlovwa? Konke lokho kudinga ukuthi sixwayisane ukuthi ubufakazi obunje bulondolozwa kanje ukuze sinqobe empini yaboSigilamkhuba ngamasu alohlonzi lwaphezulu.

Siyazi ukuthi lazo izigilamkhuba ziyawabala lokuwezwa amasu ethu lawa. Kodwa-ke, iqiniso yikuthi siyabanqoba kuphela ngoba besona. Isono kakukho lapho esiphumelela khona ngoba okubi kubi bakwethu. Amaqhinga esilayo manengi kakhulu okokuthi u“tsotsi” kafinyeleli. Ocatsha lamuhla simuthi hamba sihambe umphako nguwe, njengentwala ngoba akwenzayo ethi kutsha lamuhla, thina sikwazi kwenziwa ngokhokho kudala.

Sikhuluma kunje-nje, silababili esibadingela ukutshaya abanye abantu. Siyazi ukuthi sizababamba kuphela ngosekelo lwenu bakwethu. Umthetho ukuphawula mhlophe ukuthi icala kaliboli. KuloVictor Nkala (25) odabuka esigabeni seChange ngaphansi kwenduna uNekatambe esiqintini seHwange. UNkala wacina ukubonakala esahlala emzini kaNkosazana Concilia Nyoni khona eChange. Watshaya omunye umuntu kabuhlungu wathi ngoba kwalile ukuthi baxolisane kumbe ukuthi azimele njengendoda agqibe umlandu wakhe, wabaleka.

Lokhu kwengeza isigwebo sakhe uma engazobotshwa engazilethanga yedwa. Phela umthetho wakithi muhle ngoba uthi ungavuma icala lakho ucele uxolo, umahluleli kumbe umantshi, ulakho ukukhuza-nje kumbe ukukuxolela. Kodwa ungahlupha, umtshutshisi ulakho ukukuveza lokho ukuthi lo umuntu uvele uyahlupha, kungezelele isigwebo sakho ukuze ulayeke kuhle ukhafulele amathe phansi.
Omunye njalo owabalekela icala lokutshaya nguSentence Ncube odabuka eBinga kodwa wakhulela koBulawayo

lapho athathela khona isithupha sakhe u08-779930-B-06. UNcube yisakhamuzi saseNsambala emangweni wakoNduna Sinampande eSiabuwa esiqintini saseBinga. Kubikwa wabonda umuntu khona eSiabuwa lapho anduba abaleke. Engabe ekoBulawayo kumbe ngaphi kodwa kabekwazi ukuthi impi yomanyano kazulu lamapholisa isezithendeni zakhe.

Manengi amagwala abalekela imilandu yawo ekhohlwa ukuthi asese msulwa. Sizaqhubeka sibethula kuviki ezayo. Ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini [email protected] , [email protected] kumbe [email protected] – yikho lapho elingithola khona.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×