BAKWETHU, abadala badala okweqiniso ngoba lalamhla lokho, lokhe sizikhetha ematholeni inkunzi zethu. Lesi sitsho ngisikhethe ngemva kwezehlakalo zokunanza abasakhulayo eziqhutshwe kunyanga kaNhlangula le esikuyo. Sithe sisakhuluma ngosuku lokunanza abasakhulayo ezwekazini leAfrika, kwafika olunye njalo usuku olumqoka kwelakithi, olokuvulwa kwePhalamende yabatsha. Sibone inkokheli ezigoqela umongameli wabo labo bantwana, ezebutho losikomitshi omkhulu wamapholisa abo; sakholwa mpela ukuthi inkunzi isematholeni ngoba abantwana bezalwa belezipho ezahlukeneyo abacina bezifeza sebekhulile.
Ngaphambilini, ngagcizelela ngesaga sokuthi umthwentwe uhlaba usamila ngikhuluma ngawo la amathole ayekhangelisiswa ngabokhokho ukuze bakhethe kuhle inkunzi. Ngathi mina kuhle ukunanzelela izenzo zabantwabethu besakhula ukuze sibasekele kikho konke okubenza bafeze izipho zabo ngokugcweleyo. Banengi-ke esibezwa besithi mina ngacina ngidlala nje inguqu ngenkani kodwa abazali bami babengafuni. Sathi thina lobusela labo bulakho ukuziveza ngokukhuma itshukela usesemncane. Kodwa-ke, kungenqatshelwa lokukhuzwa masinya, kuyaphela. Phela angithi isigogo sigoqwa sisemanzi.
Kuviki edluleyo ngithe sihlala sikhumbuza lokukhuthaza ikakhulu abasakhulayo labantwana bezikolo ukuthi bangasebenzisi izidakamizwa. Loludaba beluqutshulwe yikubotshwa kukaRobious Nkomo lo owatholakala elembanje. Sathi thina yikho lapho okulimalela khona intsha ngoba abadala beyibo abaletha izidakamizwa phakathi komphakathi. Sibi lesisenzo sabadala abanje.
Intsha esikhuluma ngayo lapha ukuthi icina isiba zinkokheli labodokotela, icina ingasazifezanga lezozipho ngenxa yezidakamizwa. Pho-ke sithe sigcizelele ngokuqakatheka kwabasakhulayo njengokunanzwa kwabo kulelilizwe mihla yonke. Bazali silikhuthaza ukuthi lingadinwa ukusa abantwabenu ezikolweni kanye lokubalaya ngokufaneleyo. Lina bantwana silixwayisa ukuthi lisebenzise amathuba eliwanikwa ngabazali benu kunye loHulumende ngoba ikhisimusi iza kanye ngomnyaka. Lingatshaya inhlanhla ngoswazi, kasazi! Kusizani ukuthi ukhule uyinkokheli njalo uhlonitshwa esikolweni lakuPhalamende yabatsha kodwa ucine usuyisigilamkhuba ekukhuleni kwakho? Xwayani umthetho.
Kule iviki kubanjwe omunye njalo obelezidakamizwa. Lo-ke yena ubengelambanje kodwa ubele thothotho. Lokhu kudla kakuvunyelwa bakwethu. Ukukupheka, ukukudla kumbe ukukuthengisa kulicala eliphawulwa ngumthetho we-Harmful Liquids Act (Chapter 9:10). Umthetho lo ukuphawula obala ukuthi utshwala bonke obunjenge-thothotho, uqediviki, iskokiana, hopana, barberton, qilika, isitshimiyana, kachasu, uhali, nipa lobunye obunjalo; kabuvunyelwa.
Obele thothotho lo nguMnumzana Ridgemore Munenge ohlala emzini kaDaimon Munenge esigabeni seKalima koNduna Saba weBinga lanxa nje abantu bomango lo bebika indaba zabo zakoCALA loyise uSigilamkhuba ehofisini yeZ.R.Police Kamativi. Kulabantu abanengi abajwayele ukupheka lokunatha amatshwala afana lalawa ngaphansi kwezihlahla emahlathini ngoba besesaba ukuvela egcekeni. Kubikwa eBinga bewathi ngamashasha.
Sinanzelela ukuthi yikho lapho okuqhamuka khona indwetshu ezinengi abantu sebedakwe yilokho kudla kwabo okungavunyelwayo njalo okuyingozi empilweni. Kuyingozi ngoba kubikwa kutshisa izitho zomzimba zabakukhelela njalonje. Kulezondwetshu kucina kudalwa amacala amanengi agoqela lokubulalana ngokwakho.
Ukudlovana kukhona njalo ngoba phela kuyabe sokuvele sokulidili lentundabebhekene. Lokhu kukuveza sobala ukuthi umthetho olawula izidakamizwa ezihluzwayo lezi uqondile ngoba ziyingozi.
Omunye obotshelwe utshwala nguChirandu Matanda. UMatanda utholakale egagadlele imbodlela yotshwala ebiza intengo ye$2-00 esitolo sakoTM Supermarket eHwange. Kasazi-ke ukuthi uChirandu ubengenwe yini ngoba kubikwa ethunjwe enkunkuzela utshwala lobu kuleso sitolo eqhulule wonke amehlo akhe ethi ucatshile. Ipholisa laleso sitolo lithe lithi mehlo suka, lathola uChirandu eseseduze lokububhija lobotshwala. Uthe ethi amuthi xhaka, wazama ukuyiphosa phansi leyombodlela kodwa-ke kwala. Phela ubevele esesengeza ubufakazi bokuthi utshontshile, ngokutatazela. Zimkhalele-ke watholakala engelayo ngitsho lampondo yakhona leyo. Yeyi madoda, kunzima!
Ngiphetha ngenkuthazo yabacuphi beHwange kulabo abathengisa ama-juice cards ukuthi bagcine ingwalo zamabhizimusi abo. Kumele balobe phansi ama-serial numbers amakhadi abo ngoba kusibanzima ukubakwazi angawabo lapho amapholisa esevumbulule impahla eyabe itshontshiwe. Olunye udubo olukulelodolobho ngolwabantu abaqilwa yizigilamkhuba ezizenza izisebenzi zezinye zezitolo ezinkulu zakuleli. Zithi zingabakwazi inombolo zakho zikamakhalemkhukhwini, zikuthumele umbiko wokuthi uthole umvuzo ngakho kuzamele uhlawule imadlana ethile ukuze uthunyelwe umvuzo wakho. Qaphelani bakwethu, kulabaphila ngembilaphi zabanye! Kungaselani, thina sithi lingadinwa, qhubekani lisiphathisa ekulondolozeni ukuthula bakwethu.
Sidibane kuviki ezayo.
Umlobi utholakala ku-(04)700171-9 Extension 3193; 0735752386/0716616987/0783185092 kumbe ebulenjini [email protected], [email protected] kumbe [email protected] yikho lapho elingithola khona.




