Ziqakathekile izifundo zezandla

YiNtatheli kaMthunywa
BAFUNDI kuleliviki sizakhangela ngokuqakatheka kwezifundo zezandla ezibizwa ngokuthi ngama-practical subjects.
Inengi lethu izifundo lezi asiziqakathekisi kakhulu ngoba sicabanga ukuthi azisincedi abanye njalo bacabanga ukuthi ngezabantu abangafundanga kodwa nxa sizikhangela ngelihlo elibanzi sizananzelela ukuthi ziqakathekile kakhulu njalo  ziyanceda.

Izifundo esikhuluma ngazo ngezigoqela ezokuthunga, ezokupheka, ezokwakha, ezokulima kanye lezoku baza, zonke lezi yizifundo zinganceda umfundi empilweni.

Exoxisana  lentatheli kaMthunywa uMnumzana Phathisa Mwale ofundisa izifundo lezi  kwesinye esikolo sakoBulawayo, uthe izifundo lezi kumele ziqakathekiswe ngoba abafundi balakho ukuthi baziphilise empilweni ngemva kokwenza izifundo lezi.

“Izifundo lezi ziqakathekile kakhulu ngoba zenza umfundi enelise ukufunda esebenzisa izandla,” kutsho uMnu Mwale.

Uqhubekele phambili wathi izifundo lezi zenza umntwana akhaliphe engqondweni njalo enelise ukusebenzisa izandla.

“Ukufunda izifundo lezi akufani lezinye izifundo ngoba zona zenza umfundi akhaliphe engqondweni njalo enelise ukusebenzisa izandla zakhe.

“Lokhu kutsho ukuthi umfundi usengenelisa ukuzenzela izinto ezitshiyeneyo kusiya ngokuthi wafunda wuphi umsebenzi wezandla. Isibonelo nxa umfundi efunde waphelela ezokuthunga ulakho ukuthi alondoloze imali yakhe ngokuzithungela impahla,” kutsho uMnu Mwale.

Uqhubekele phambili wathi izifundo lezi ziyathuthukisa amabhizimusi azimele wodwa.

“Kuyenzakala ukuthi umfundi aphumelele ezifundweni zakhe kodwa angenelisi ukuthola umsebenzi kodwa nxa esenelisa ukwenza umsebenzi wezandla ulakho ukuthi aziqalele eyakhe ibhizimusi.

“Kulula ukuthi umfundi enze lokhu akufundisiweyo njalo kulula ukuthi akhumbule into aseke wayenza,” kutsho uMnu Mwale.

Okunye njalo okumele kunanzelelwe yikuthi nxa umfundi efunda izifundo lezi, uyathola ithuba lokuphumuza ingqondo akufani lanxa efunda amabala kuphela. Njengabantu sehlukene ukucabanga njalo sileziphiwo ezitshiyeneyo, ngakho asifundeni lezi izifundo siqinile ngoba zilakho ukusiphilisa emnyakeni elandelayo.

 

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×