Nkosilathi Sibanda
ABAFUYI bembuzi emaphandleni esabelweni seMatabeleland North sebeveze ukuthi ngokuqinisela, ukuthola imfundiso kungcitshi zokufuya emanyuvesithi, kungaba linyathelo elikhulu ekufezeni inhloso yohlelo lukaHulumende olweLivestock Recovery and Growth Plan.
Lokhu kuvezwe ngunobhala wogatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water and Rural Development kuHulumende uSikhwicamfundo Obert Jiri ngesikhathi ethekelele abafuyi bembuzi esiqintini seDaluka, eLupane ngeviki edluleyo.
Abafuyi bembuzi kulindawo bathole usizo lwemfundiso kungcitshi zocwaningo lokufuya ezeResearch Council of Zimbabwe lezeLupane State University.
Abalimi sebebone ukukhula kwemihlambi yabo yembuzi, okube yimpumelelo ngenxa yokusebenzisana loHulumende lezinye inhlanganiso kugatsha lwezokufuya lokulima elizweni.
USikhwicamfundo uJiri uthe loluhlelo luyisibonelo esibambekayo sokuthi ukusekela ngemali ucwaningo lwengcitshi elizweni kuletha impumela enhle emaphandleni aseMatabeleland North.
Omkhulu ugcizelele ukuthi ucwaningo kumele lwenziwe lube lula futhi lulethe izixazululo ezilula kubalimi. Uncome ukusebenzelana phakathi kweResearch Council of Zimbabwe leLupane State University okuletha intuthuko kugatsha lwezokulima kuhambelana lombono weVision 2030.
Ukufuya kwembuzi ngalindlela kubaluleke kakhulu ekufezeni inhloso ngaphansi kweLivestock Recovery and Growth Plan, kutsho uSikhwicamfundo uJiri kumbiko wakhe.
Ugcizelele ukuthi ukugcina ukudla lokufuya okuletha impilakahle emphakathi lokuthuthukiswa kwendawo ezisemaphandleni kumele kwenziwe kulandelwa isayensi esekelwe yinhlelo eziqinileyo elizweni.
Phakathi kwabafuyi bembuzi abaseDaluka, eLupane, kuloNkosikazi Sihle Nyoni obike ukuba waqala elembuzi ezilitshumi kodwa ngokusebenzelana leLupane State University leResearch Council of Zimbabwe, imbuzi zakhe sezifika amatshumi ayisithupha.




