Judith Phiri
AMALUNGISELELO esizini yokulima eka-2025/26 asezingeni eliphezulu, njalo abalimi sebekhuthazwe ukuthi baqaphele ukuthenga inhlanyelo lokunye okungayisikho.
Lokhu kuza ngesikhathi sekunanzelelwe ukuba sekwande inhlanyelo, amafethaliyiza lemithi engayisiyo, osekudale ukuthi kube lesivuno esincinyane.
Unobhala wogatsha lwezokulima kuHulumende, uSikhwicamfundo u-Obert Jiri uthe abalimi kumele bathenge ezitolo ezisemthethweni.
“Sixwayisa abalimi ukuthi beyekele ukuthenga imithi kumabhizimusi angekho emthethweni. Kumele baqaphele, bahlolisise, bathole usizo kungcitshi zokulima.”
Uthe ukusebenzisa imithi engayisiyo kudala ukuthi kube lensolo njalo emakethe yokuthengisa izilimo.
Ubike ukuba ugatsha lweResearch, Education and Specialist Services luzaqhubeka lusebenzisa iStatutory Instrument (SI) 167 oka-2023 ovikela abalimi kulokhu. Umthetho lo uchaze obala ukuhlohlwa kwefethalayiza, imithi lenhlanyelo evunyelwa elizwe. Kulumthetho, labo abangena lokuqanjwe phezulu kumele bakhiphe US$20 ethathwa yiZimbabwe Revenue Authority (Zimra).
Izilandulo ezikulumthetho ziyingxenye yemithetho yokulawulwa kwenhlanyelo elizweni, egoqela lePesticides Regulations, 2012 (SI 144 eka-2012, le-Environmental Management Act (Isahluko 20:27).
Umsekeli wenhlanganiso yeZimbabwe National Chamber of Commerce (ZNCC) eMatabeleland, uMnumzana Loius Herbst, uthe ukumemetheka kwemithi lokunye okungayisikho, kumele kuvalwe ngokuphangisa.
“Imithi le iyingozi kumvelo, kuzilimo kunye lasebantwini. Ngenxa yokubhoboka kwemngcele yethu, imithi engekho emthethweni ingeniswa elizweni.
“Nxa abalimi bengananzeleli, lokhu kuzabhidliza isimo somhlabathi, kwehlise isivuno kweliphambili,” kutsho uSikhwicamfundo uJiri.
Ugcizelele ukuthi isimo lesi siphazamisa lamabhizimusi agxile kwezokulima.
Ekuqaleni kwalumnyaka, ilizwe lacubungulisisa kakutsha isivumelwano sokuthengisa inhlanyelo, ngemva kweminyaka engamatshumi amabili lanhlanu.




