Ethel Ncube
KUQAKATHEKILE ukuthi abalimi benze isiqiniseko sokuthi bayabulala amawemusi ahlasela izifuyo ngesikhathi sokutshisa.
UDokotela Oswin Choga obona ngempilakahle yenyamazana kunhlanganiso yeFivet uxwayise abalimi ngokuqakatheka kokubulala amawemusi ngesikhathi sokutshisa.
Uthe amawemusi ayingozi ezifuyweni njalo engadala imikhuhlane kucine kusenza umlimi alahlekelwe yimali enengi.
“Amawemusi ayingozi ezifuyweni njalo yiwo abangela ukuthi izifuyo zibanjwe yimikhuhlane okudala ukuthi izifuyo zicine zisifa umlimi alahlekelwe yimali enengi. Okunye njalo amawemusi ehlisa isisindo ezifuyweni njalo aphambanisa indlela ezikhula ngayo,” kutsho uDkt Choga.
Uthe kulemihlobo emithathu yamawemusi ehlasela izifuyo, egoqela ama-tapeworm, round worm lama fluke worms.
“Kulemihlobo emithathu yezibungu lezi ehlasela izifuyo egoqela ama tapeworm, round worm lama flukes. Ama tape worm ahlasela ukukhula kwezifuyo njalo aqeda lamanutrients emzimbeni wezifuyo.
Ama round worm ayamunya igazi aphinde eqede lama-nutrients. Ama flukes ayadla enyameni.
Uqhubekele phambili esithi kulemithi abalimi abangayisebenzisa ukubulala amawemusi ezifuyweni zabo.
“Kulemithi abalimi abangayisebenzisa ukubulala izibungu ezifuyweni zabo egoqela i-ranox, valbazen kanye le intermectin. Ngenyanga kaNkwenkwezi kusiya kuNhlangula kumele banike izifuyo zabo i-runox kanye le interectin. Ngenyanga kaMfumfu kusiya kuLwezi bengasebenzisa i-ranox, valbazen kanye le intermectin.
“Okunye njalo imbuzi lezimvu kumele ziphiwe i-valbazen ukuze imbuzi zabo zivikeleke kuma-tape worms njalo imbuzi kumele ziphiwe umuthi lo nyanga zonke. Amazinyane kumele aphiwe i- valbazen ngemva kwenyanga ezintathu,” kuphetha uDkt Choga.




