Abalimi kabasebenzise ubunengi bamadamu ukukhuphula amabhizimusi abo

YiNtatheli kaMthunywa

ABALIMI kumele basebenzise amanzi asemadamu aselizweni lonke jikelele ukuthuthukisa amabhizimusi abo okulima izilimo, ukudla kwezifuyo kanye lezokufuya.

Lokhu kukhulunywe nguMnumzana Mandla Nkomo emhlanganweni weFarmers Indaba ka2026, ngesikhathi ekhuluma labalimi kanye labaphatheke kuhlangothi lwezokulima enkundleni yeBulawayo Agricultural Society (BAS) ngoMvulo.

Umhlangano lo ubuhlose ukuphuma lezixazululo zenhlupho ezibhekana lalabo abakuhlangothi lwezokulima ezibalisa ukuvuna amanzi ukuze kuthuthukiswe ezokulima kunye lesivuno, amathuba okuthuthukisa uhlonzi lwezilimo kanye lokukhuphula isivuno emapulazini kunye lasezindaweni zomphakathi.

UMnu Nkomo uyisikhulu esiphezulu seGlobal Agri Food Authority oseleminyaka engu-25 esebenza kuhlangothi olubona ngezokudla e-Afrika.

“Ezokulima kuthelezelwa kuleli zilamathuba amanengi ukwedlula indlela esisebenza ngayo khathesi njengoba i-2024 Irrigation Investment Prospectus iveza ukuthi ilizwe likhangelelwe ukuthelela amahekitha angu-2,2 million ngamanzi asemadamu adlula 10 600 kanye lemithombo yamanzi elizweni.

“Uphinde waveza ukuthi kulamahekitha angu-245 043 ezabelweni eziyisitshiyagalombili alungele ukulinywa kuthelezelwa njalo kufuneka imali engange US$1,9 billion.

Uthe ilizwe kumele lengeze amahekitha lapho okulinywa khona umumbu uthelezelwa esuka ku 75 000 esiya kumahekitha angu-350 000, kukhangelelwe ukuthi kutholakale isivuno samathani angu-1,8 ngesikhathi sehlobo loba amathani angu-1,4 million engqoloyi ngesikhathi sebusika nxa kungaqheliswa ukulima kuthelezelwa,” kutsho uMnu Nkomo.

UMnu Nkomo uthe iZimbabwe ilamadamu, imifula kunye lemithombo yamanzi eminengi abalimi abangakusebenzisa ukukhuphula izinga labo lokulima.

Uthe ngaphandle kokuthi kulinywe ukudla kwezifuyo umnyaka wonke kudonswa amanzi emadamu, abalimi abanengi abancane benkomo zochago ngeke benelise ukukhulisa izibaya zabo ukuze bathole uchago olunengi ekusengeni.

“Lapho amadamu amancane esekela ukulinywa kokudla kwezifuyo, uchago luba lunengi ngoba abalimi bayabe sebekhulise imhlambi yabo.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *