UBUCIKO EMDLALWENI

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle ezifundweni zenu. Siyaqhubeka ngezifundo zethu kuphepha likazulu engithemba ukuba liyazilandela njalo ziyalisiza kakhulu. Leli liviki lokucina sikhangela ubuciko obutholakala emdlalweni. Sikhangelile izinto ezinengi engithemba ukuba zilincedile kakhulu.

Okunye umlobi angakusebenzisa njengobuciko emdlalweni wakhe yindlela agqokisa ngayo abalingiswa bakhe. Phela umlobi nguye okhethela abalingiswa impahla zokugqoka. Okumele sikunanzelele yikuthi umlobi akamane nje agqokise abalingiswa bakhe mahlayana nje. Uqala akhangele ukuthi badlala yiphi indima abe sebagqokisa ke.

Nxa ebumbe indaba yakhe yaba labomama abathengisa imizimba, usengabagqokisa ngendlela ezahuga labo abazafisa ukuthenga leyo mizimba. Izikhathi ezinengi labo bajwayele ukugqokiswa izimpahla ezitshiya umzimba phandle okuyabe nje kungahloniphisi.

Nxa ebumbe umlingiswa olesikhundla esihloniphekayo sesingabona lowomlingiswa nxa eyindoda egqokiswe isudu lontanjana.

Okunye njalo izigqoko ezinikwa abalingiswa zingabe zitshengisa ibanga umuntu akulo. Ngumuntu omdala kumbe ngomncane? Ngowesifazana kumbe ngowesilisa?

Nxa engomncane sesingabona impahla ezitshengisa ibanga labo. Intsha yakulezi insuku igqoka amabhulugwe adatshudatshuliweyo kumbe njalo ubone umuntu egqoke inkalakatha yebhulugwe elingangena abantu ababili phakathi kumbe njalo agqoke umpompi webhulugwe umuntu ahambe nzima nje.

Okunye njalo izigqoko zingatshengisa umumo umuntu aphakathi kwawo. Umlobi angagqokisa umlingiswa ongumama izimpahla ezimnyama umzimba wonke.

Lokhu kungakhomba ukuthi umama lo uphakathi kokukhala ufelwe ngumkakhe. Kwesinye isikhathi usengabumba umlingiswa amgqokise amadabudabu.

Kanti njalo lalezozimpahla zincithike ngedoti. Sekungakhomba ukuthi umuntu lo angabe egula engqondweni okwenza angakwazi ukuzigqokisa kahle. Kuyavela ke ukuba ukugqokiswa kwabalingiswa akusinto elula. Kudinga ukuba umlobi abe lobuciko obukhulu ukuze indaba yakhe iphume kuhle.

Obunye njalo ubuciko bungavezwa yindlela umlobi abeka ngayo indaba yakhe. Omunye umlobi angaveza indaba yakhe ngobuphoxo. Phela ubuphoxo bomuntu buyahlekisa kakhulu.

Kwenza lobala indaba ahlale ehleka nje aze ayiqede indaba. Singakhangela kugwalo Akugwatshwa ngokuzala, umlobi ulobuphoxo obuthile.

Umlingiswa wakhe uBabazile indlela aziphakamisa ngayo icina isihlekisa kakhulu. Lokhu ke yibuciko obumangalisayo obenziwe ngumlobi ngabomo ukuze umdlalo wakhe ubemnandi.

Ubuphoxo benza izehlakalo zomdlalo zijuluke nje obalayo ekholisa. Futhi kwenza obalayo afise ukuqhubekela phambili ebala lowo mdlalo. Kweminye imidlalo umlobi angabumba amaqembu qembu abantu abathile.

Sesingathola lawo maqembu engazwanani lezinkulumo zingahlangani. Amaqembu la sesingabona ekhuluma emaceleni mhlawumbe ngomlingiswa othile engxenye omqoka. Bakhona omama abakhuluma ngoDumazile egwalweni, Akugwatshwa ngokuzala. Basivezela okunengi ngoDumazile lonina.

Umlobi sengasebenzisa amaqembu la ukuveza okumqoka ngomlingiswa othile kumbe ngendaba yonke nje jikelele. Yibuciko ke lobu obokubumba lawo maqembu. Asiwananzeleleni amaqembu abantu abatshiyeneyo asendabeni.

Umlobi uyabe elenjongo ngawo lawo maqembu. Obunye njalo ubuciko obungasetshenziswa ngumlobi yikusebenzisa ulimi olungasiso isiNdebele. Sesingathola emdlalweni omunye wabalingiswa esekhuluma ngesiShona, ngesilungu kumbe ngolunye nje ulimi. Lokhu umlobi angabe ekwenzela izinto ezinengi ezitshiyeneyo.

Kwesinye isikhathi angabe ekwenzela ukuba kukhombe ukuba usetshintshe indawo waba sendaweni lapho okukhulunywa khona lolo limi. Sesingabona umlingiswa othile esuka koBulawayo esiya eHarare. Athi esehla nje eHarare simuzwe esekhuluma isiShona. Lokhu phela kuyabe sekukhomba ukuba usekweyinye indawo umlingiswa.

Isikhiwa laso singakhomba okunengi. Singakhomba ukuba umlingiswa lo osikhulumayo yisifundiswa esadla amabala yikho nje sesikhupha isilungu ngamakhala.

Sesingakhomba futhi ukuthi umlingiswa lo usebenza ehofisini elikhulu elidinga ukuba asebenzise ulimi lwesilungu ngoba phela luyilo oluhlanganisa abantu abakhuluma izindimi ezehlukeneyo. Ngalokho ke sikunanzelele ukuthi

kungani umlobi ekhethe ukuba abalingiswa bakhulume lolo limi. Uyabe elenjongo kuhle siyicubungule leyo njongo.

Siyananzelela ke bafundi ukuthi ubuciko bomlobi bubuya ngezindlela ezinengi endabeni.

Kuqakathekile ukuba singamani sikhe indaba phezulu kodwa siyibale siyizwisise sicubungula okunengi ngayo.

Ngithemba sisizakele kakhulu kumaviki la adlulileyo. Siyabugqiba lamuhla ubuciko emdlalweni.

Related Posts

Highlanders v Dynamos . . amatikitiki athengiswa ebulenjini

  Nkosilathi Sibanda LABO abafuna ukubukela umdlalo ozabe uphakathi kweHighlanders leDynamos kumele bathenge amatikitiki ebulenjini ngokutsho kwePremier Soccer League. Lokhu kuzabe kungokokuqala kulinkundla elodumo kumdlalo wenguqu kuleli. Uhlelo olutsha lolu…

I-Mosi-oa-Tunya leSt James High zintshantshu zeNASH Matabeleland North U20 Basketball

  Nkosilathi Sibanda INHLANGANISO yeMatabeleland North Basketball League isitshayele ihlombe iMosi-oa-Tunya High leSt James High School ngemva kokuthola izicoco zeNational Association of Secondary School Heads (NASH) Matabeleland North Under-20 Basketball…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×