Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi abalima amakhowa ngendlela abangazilandela ukuze bethole inzuzo.
UNkosazana Treggy Mpofu ongu-Agricultural Extension Officer esabelweni seMatabeleland North ukhuthaze abalimi abalima amakhowa ngendlela abangazilandela ukuze bethole inzuzo ephezulu.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi baqale bahlolisise ngokupheleleyo umkambo (okuthiwa yiMarket research) bengakalimi ukuze babekwazi ukuthi umkambo wabo umi njani.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi baqale bahlolisise umkambo bengakalimi amakhowa abo ukuze babekwazi ukuthi abafuna amakhowa awe-oyster ngobani njalo bathenga ebantwini abanjani.
“Okunye njalo sikhuthaza abalimi ukuthi babe lama-record books lapho abazabhala khona indleko zabo zonke abazisebenzisileyo,” kutsho uNkszn Mpofu.
Uthe ukhuthaza abalimi abalima endaweni ezinkulu ukuthi bavule amankampani babhalise okusemthethweni.
“Sikhuthaza ama-commercial farmers ukuthi bavule amankampani babhalise eWomen Affairs ngoba amanye amankampani athenga emankampanini abhalisileyo okusemthethweni,” kutsho uNkszn Mpofu
Ukhuthaze abalimi ukuthi bavule imizila nxa belima amakhowa ukuze amakhowa abo avuthwe ngesikhathi esihlukeneyo.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bavule imizila nxa belima amakhowa abo ukuze amakhowa abo avuthwe ngesikhathi esehlukeneyo. Lokhu kuyancedisa ukuthi umlimi ahlale elamakhowa akhe njalo nxa abathengi sebewafuna bangawasweli,” kutsho uNkszn Mpofu.
Uthe amakhowa alenzuzo ngoba ikhilogilamu eyodwa iyi-US$5 kukanti inhlanyelo yamakhowa i-200grams iyi-$1.
“Amakhowa alenzuzo ngoba ikhilogilamu eyodwa iyi $5 njalo inhlanyelo yamakhowa i-200grams yi US$1 ngakho umlimi uzitholela inzuzo enengi engaba yi-80 phesenti kusiya phezulu,” kuphetha uNkszn Mpofu.




