Imikhuba lamasiko amaNdebele

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda

Ugwalo ludindwe yiCollege Press
Impahla yomuzi

Lamhlanje siqhubeka ngempahla yomuzi weNdebele okunjenge sixaxa. Isixaxa yisitsha esikhulu okwedlula ilawulo. Isixaxa ngesokuvunela lokuphozisela umhiqo. Sithungwa njengengcebethu zonke.
Ukhomane ngolokusesetha kumbe ukuphephetha amabele. Lwenziwa ngempande zesigangatsha kumbe ezentakubomvu. Abanye balwenza ngemihlanga yomfula. Impande lezo ingabe imihlanga kuyacazwa kulingane.

Ukwelukwa kwakhona kuyikungenanisa impande lezo ingabe imihlanga.,
Lapho okwelukwe khona kuba libhada elihlangene silikici. Ukhomane lwelukwa luchayeke, beselubuyiswa nxa selubanzi okuhle, Ngemva kwalokho luyaphethwa. Isihluzo sona ngesokuhluza utshwala busehlukaniswa lensipho. Nxa kudalwa isihluzo kuthanjiswa imizi elingeneyo. Ingathamba, ihlifizwa ngelitshe ibisibotshwa amafindo ekucineni.

Ngemva kwalokho iyadazwa phakathi ize iyephutsha anduba iphothwe. Intambo eziphothiweyo ziyabotshwa ukuze zingatshombuluki. Nxa sekuqaliswa intambo lezo ziyalinganiswa besesithelwa isihluzo. Intambo ibotshelwa eluthini olulusungulo ibisingeniswa ekugoqekeni kokuphothwa.

Sithungwa njalo size sibe sikhulu. Ukuphothelwa lokho kuphetha sekubuyiswa kuze kuhlangane ngci. Umphetho wakhona uba yisibambiso esidanyana.
Isigxingi

Inkezo ngeyokukha lokunathisa amanzi. Inkezo izalwa yintanga yenkezo. Mdabuko wayo iyisigxing nganxanye ibisisiba lengono ende. Nxa isiyomile iyabhotshozwa umlomo lapho enganathisa khona kuhle. Ubuthumbu bayo buyagujwa isale isinhle phakathi.

Isiphungo yinkezo yotshwala. Kukhiwa ngayo umhiqo kumbe utshwala. Isiphungo sizalwa yintanga yenkezo yamanzi. Ukulungiswa kwaso kuyafanana lokwenkezo. Umkabo ngowokuphathela amanzi esihambi.

Uyisigxinganyana esilomlomo okhameke kakhulu. Welukelwa isikhwama sengxoza ukuze ulengiseke kuhle. Kusahanjwa ngenyawo, isihambi besithi singalamba sikhume ukhothi sehlise ngamanzi omkabo.

U “mka”ubizwa njengowelunga legama elithi umnkatsho. Umqoko (imbenge) ngokuliqhaganyana kotshwala okungatsho lutho. Kuvame ukuthi kube ngumancitshana womnikazi muzi. Yikho azibekela ngakho utshwala azasala ebunatha nxa obukaZulu sebuphelile.

Igula liqhaganyana lokugcinela amasi. Igula libhotshozwa ngaphansi isikhala (umuge) sokukhupha umlaza. Nanzelela ukuthi kulegula eliliqhaga njalo kulegula elibunjwa ngomdaka Ngamagula womabili enza umsebenzi munye. Iqhaga ngelokugcinela lokunathela utshwala. Iqhaga lizalwa yintanga yeqhaga. Ukulungiswa kwalo kukabili.

Nxa lingakomi ngaphandle lisikwa umlomo beselifuswa ngaphandle. Ukufuswa lokho kwenzelwa ukuba lome masinyane, Nxa selifusiwe liyaphalwa umzimba wonke. Ngemva kwalokho ligujwa ubuthumbu buze buphele du.

Isigxingi leqhaga yinto yinye. Nxa kuphathele utshwala kubizwa kuthiwe liqhaga, kanti nxa kuphathela amanzi kuthiwa yisigxigi.

 

 

 

 

Related Posts

Limani i-beetroot ilenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-beetroot ngoba nxa ilinywe ngendlela eqondileyo ilenzuzo emangalisayo njalo ingumuthi kumpilakahle yabantu. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Renia Phiri uthe i-beetroot iyadlisa sibili nxa ilinywe ngumuntu…

Ukuhluzwa kwenkondlo

Ugwalo: Umdumo wezinkondlo elalotshwa ngu NS Sigogo: Inkondlo: Izibongo zeqhawe eyalotshwa ngu NJ Tfwala Ophezulu Stinta Okumunyethweyo Inkondlo le ibonga iqhawe ngomsebenzi omkhulu eliwenzayo. Iqhawe lapha enkondlweni liyahaywa, liyaphakanyiswa kuze…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×