Asakheni umnotho welizwe, sizigqaje ngawo

Nkosilathi Sibanda

IZIZALWANE zakuleli kumele zikhuthalele ukusebenzela ilizwe ukuze zibe lesandla ekuthuthukiseni umkhonomi.
Nxa umnotho welizwe uphakama, kuzaletha ukuzethemba lokuzigqaja ebantwini, okuyikho okumele kukhuthazwe.

Amazwi la avele kusomabhizimusi wakoBulawayo uMnumzana Clemence Kunzekweguta, obengumhlonitshwa omkhulu kumkhosi wokunika izicoco kumabhizimusi lakubakhokheli bamabhizimusi oweZimbabwe Institute of Management Southern Region Excellence in Leadership and Management Awards, oqhutshwe ngeviki edluleyo.

UMnu Kunzekweguta uthe okusuka kube yinkinga ebantwini yikungazethembi lokululaza umkhonomi welizwe. Uthe abantu sebezifaka umkhuba wokungabi lothando lokusebenzela ilizwe lakubo.

“Amankampani akuleli lawo ahlaselwe zinkinga ezihlasele umhlaba jikelele. Inkinga esilayo yikungabi lethemba kumkhonomi wethu lelizwe lakithi. Sekuyisikhathi eside abantu beZimbabwe beqilwa, ukwenzela ukuthi bebone ilizwe lakubo ngendlela engayisiyo.

Abanye abathola izicoco ku Zimbabwe Institute of Management Southern Region Excellence in Leadership and Management Awards

“Yikuqilwa lokhu bakithi. Lingavumi. Okusibisela emuva yikuthanda amabala athi: kunzima, kuyehlula, akwenzeki. Sonke siyazi ukuthi okungeke kwenzeke yikuphi. Siyazi konke okumele kwenziwe kodwa sithanda ukujikela umlandu lo kwabanye abantu, sibakhombe ngomunwe, sibabeke amacala. Sigcona abepolitiki, umkhonomi siphinde sigcone lomumo womkhathi,” nguKunzekweguta lo.
Uthe abantu sebajwayela ukuthi bayaswela.

“Abantu sebekholwa ukuthi ukuswela lokungabi lethemba kuyinto enhle kumbe kumele kubenjalo. Sesikholwa ukuthi siyizehluleki. Konke lokhu kusengqondweni zethu. Akusilo iqiniso. Bakwenza lokhu kithi izizalwane ze-Africa.

Bafuna ukuthi sihlale sisesaba, sibengaphansi kwabo, siphile impilo yokudubeka. Angikuvumi lokho. Lani lingakuvumi.

“Sisakhuluma kanje, bayeza bezothatha umhlabathi libalele. Abanye abakhokheli bamankampani angenzi kuhle bahlutshwa yimicabango engayisiyo. Bantu bakithi, ilizwe lethu lilenotho, sibusisiwe njalo silesiphiwo,” kutsho uMnu Kunzekweguta. Uthe inkinga ezibhekane lamabhizimusi zifuna amacebo akhaliphileyo.

“Umkhonomi womhlaba usuguquka ngendlela edinga ukuthi amankampani asebenze ngokukhalipha. Ukuze sibe lemali, sakhe umnotho wethu, ngithi asikhangeleni uhlelo lweDynamic Capabilities View (DCV) — olukhangela indlela okumele zisetshenziswe kusimo esikuso.”

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×