Asakheni umnotho welizwe, sizigqaje ngawo

Nkosilathi Sibanda

IZIZALWANE zakuleli kumele zikhuthalele ukusebenzela ilizwe ukuze zibe lesandla ekuthuthukiseni umkhonomi.
Nxa umnotho welizwe uphakama, kuzaletha ukuzethemba lokuzigqaja ebantwini, okuyikho okumele kukhuthazwe.

Amazwi la avele kusomabhizimusi wakoBulawayo uMnumzana Clemence Kunzekweguta, obengumhlonitshwa omkhulu kumkhosi wokunika izicoco kumabhizimusi lakubakhokheli bamabhizimusi oweZimbabwe Institute of Management Southern Region Excellence in Leadership and Management Awards, oqhutshwe ngeviki edluleyo.

UMnu Kunzekweguta uthe okusuka kube yinkinga ebantwini yikungazethembi lokululaza umkhonomi welizwe. Uthe abantu sebezifaka umkhuba wokungabi lothando lokusebenzela ilizwe lakubo.

“Amankampani akuleli lawo ahlaselwe zinkinga ezihlasele umhlaba jikelele. Inkinga esilayo yikungabi lethemba kumkhonomi wethu lelizwe lakithi. Sekuyisikhathi eside abantu beZimbabwe beqilwa, ukwenzela ukuthi bebone ilizwe lakubo ngendlela engayisiyo.

Abanye abathola izicoco ku Zimbabwe Institute of Management Southern Region Excellence in Leadership and Management Awards

“Yikuqilwa lokhu bakithi. Lingavumi. Okusibisela emuva yikuthanda amabala athi: kunzima, kuyehlula, akwenzeki. Sonke siyazi ukuthi okungeke kwenzeke yikuphi. Siyazi konke okumele kwenziwe kodwa sithanda ukujikela umlandu lo kwabanye abantu, sibakhombe ngomunwe, sibabeke amacala. Sigcona abepolitiki, umkhonomi siphinde sigcone lomumo womkhathi,” nguKunzekweguta lo.
Uthe abantu sebajwayela ukuthi bayaswela.

“Abantu sebekholwa ukuthi ukuswela lokungabi lethemba kuyinto enhle kumbe kumele kubenjalo. Sesikholwa ukuthi siyizehluleki. Konke lokhu kusengqondweni zethu. Akusilo iqiniso. Bakwenza lokhu kithi izizalwane ze-Africa.

Bafuna ukuthi sihlale sisesaba, sibengaphansi kwabo, siphile impilo yokudubeka. Angikuvumi lokho. Lani lingakuvumi.

“Sisakhuluma kanje, bayeza bezothatha umhlabathi libalele. Abanye abakhokheli bamankampani angenzi kuhle bahlutshwa yimicabango engayisiyo. Bantu bakithi, ilizwe lethu lilenotho, sibusisiwe njalo silesiphiwo,” kutsho uMnu Kunzekweguta. Uthe inkinga ezibhekane lamabhizimusi zifuna amacebo akhaliphileyo.

“Umkhonomi womhlaba usuguquka ngendlela edinga ukuthi amankampani asebenze ngokukhalipha. Ukuze sibe lemali, sakhe umnotho wethu, ngithi asikhangeleni uhlelo lweDynamic Capabilities View (DCV) — olukhangela indlela okumele zisetshenziswe kusimo esikuso.”

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×