IMIBONO : Asiqakathekiseni indimi zonke zelizwe

Ulimi olukhulunywa ngabantu luyingxenye yabo. Abantu bayilokhu abayikho khona ngenxa yolimi.

Ulimi yilo olusitshengisayo ukuthi abantu abathile bangabantu abanjani. Ngalokho -ke ulimi luqakathekile ekusigoqeni sisemanzi.

Nxa bezama ukuzibamba zisemaphuphu abadala basebenzisa ulimi ukuthinta laba abalahlekayo. Lokhu kugoqela izaga zona eziyingxenye yolimi lwabantu. Esinye lesinye isizwe silendlela yokukhulisa abantwana baso. Kusemqoka ukuthi sinanzelele ukuthi abadala abathandi ukufakela abantu imigoqo ukuthi bangenzi lokhu lalokhuya kodwa basebenzisa ulimi ngenye indlela. Bangasebenzisa izaga kumbe inganekwane. Ngalokhu kuyabaluleka ukuthi isizwe esingananzi ulimi lwaso siyafanana nje lomuntu onqunu ongabulawa ngumqando.

Kuyadanisa ukuthi ukusilela kwababalisi abangafundisa ezinye indimi ezikhulunywa eZimbabwe sokubuyisela muva uhlelo lukaHulumende lokuthi abantwana bafundiswe indimi zabo kusukela kubanga lokuqala kusiya kubanga lesithathu kumfundo yaphansi.

Ukuthi kuthiwe abantu abafundele ukufundisa isiKalanga, isiTonga, isiSotho kumbe isiVenda balutshwana zindaba ezingamnandi ngitsho.

Asemanengi amakolitshi okufundisa ababalisi kulezindawo kodwa uhlupho kutsho lusebantwini okuyibo abakhangelelwe ukuthi bayefundela ukuba ngababalisi.

Kuyadingeka kodwa ukuthi uHulumende azimisele ukuthi indimi lezi zifundiswe ngokufaka uhlelo lokuthi kubonakale ukuba minyaka yonke kulenani elithile elabantu abafundela ububalisi abakhuluma lezo ndimi.

Okunye njalo okungavikela loluhlupho lokuswelakala kwababalisi yikwakha amakolitshi kulezindawo lapho lezindimi ezikhulunywa khona. Kumbe njalo kuguqulwe enye yamakolitshi avele ekhona ibe ngeyababalisi abazafundisa indimi lezi.

Kubuhlungu ukuthi abanye abantwana, ikakhulu eBeitbridge, Binga bakhula bekhuluma indimi zabo bayeqala isiNdebele kumbe isiShona esikolo befundiswa ngabantu abangasaziyo isiTonga, iSiSotho, iSiVenda kunye lesiKalanga. Ukuthi umntwana onjalo angasibamba isikhiwa kuba nzima ngoba kuye isiNdebele, isiKhiwa lesiShona kuyafanana nje, akusindimi zakhe.

Umntwana onjalo usuka ahlulukelwe, usefana lesihlahla nje esingelampande, esilenga emoyeni ukuthi mhla kufika uzamcolo, siyalala phansi. Ngakho-ke sithi uHulumende kumele aluphathe kuhle loludaba njalo kuyasithabisa ukuzwa ukuthi sekukhangelelwe ukuthi kungatholakala ababalisi okungasihlupho kangako, abantwana bafunde indimi lezi baze bayefika kusigaba sokucina kumfundo yaphezulu.

Lokhu kungenza abantu baziqhenye ngendimi zabo hatshi okwamanje lapho abanye abantu abesaba ukukhuluma indimi zabo ngoba besithi ziyabayangisa.

Lokhu kuyangiswa zindimi zabo kubangelwa yikuthi abazifundi esikolo ngakho babona ingani kumele zikhulunye kweluswe inkomo kuphela hatshi phakathi komtshova edolobheni.

Silethemba ukuthi ugatsha lwezemfundo, imidlalo lezamasiko luzasebenza gadalala ukwenzela ukuthi indimi lezi zifundiswe.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *