Nqobile Bhebhe
ABANTU asebahlolwa, batholakala belegcikwane leHIV koBulawayo sebefika i70 000, loba nje inani leli selehlile kuminyaka emine edluleyo, ngokutsho komqondisi wezempilakahle kulesi sabelo, uDokotela Maphios Siamuchembu.
Uthe ngomnyaka ka2024, kwatholakala abantu abangu-3 814 belegcikwane.
UDkt Siamuchembu uveze lokhu ngesikhathi kulomhlangano obizwa ngokuthi yiChief Executive Officers (CEOs) Breakfast meeting, oqhutshelwe koBulawayo ngoLwesithathu ekuseni.
Umhlangano lo uqhutshwe yinhlanganiso yeNational Aids Council ibambene leZimbabwe Private Sector HIV and Wellness (Zipshawa). Uqhutshwe ngaphansi kwendikimba ethi: “Ukuthuthukisa amabhizimusi azimele wodwa ekuhlanganiseni lokusabalalisa iZipshawa emhlubulweni ongezansi kwelizwe.”

“Ngo2024, kwaba labantu abangu-3 814 abatholakala belegcikwane. Lokhu kwadala ukuthi inani leli likhuphuke liye ku-70 000,” kutsho uDkt Siamuchembu.
Umbiko kaDkt Siamuchembu lo wethulwe ngesikhathi isabelo sakoBulawayo sitshayelwa ihlombe ngokuthi kuminyaka emine edluleyo, kwehliswe inani labantu abatholakala beleHIV. Kubikwa ngo2020, kwaba lesilinganiso se-13.2 phesenti kodwa ngo2024, kube le-10.7 phesenti, okulinyathelo elihle kumizamo kaHulumende yokulwisana lokumemetheka kwegcikwane.
Loba kunjalo, uDkt Siamuchembu uthe abantu kumele baqaphele. Uthe kunyanga ezintathu zakuqala ngo2025, kwatholakala banjwa abantu abangu-825, inani lakhuphuka njalo kusiyafika inyanga kaNhlangula, besekutholakale abangu-881.
Izikhulumi zibike ukuba ukwehlika kwenani labantu abale-HIV koBulawayo kutshengisa ukuthi sekubelempumelo enkulu kumikhankaso yokukhuthaza abantu ukuthi bazivikele lokuthola ukwelatshwa masinyane.
Kodwa, uzulu ulimukiswa ukuthi ananzelele ukuziphatha kuhle.
Kusenjalo, umaneja weNAC koBulawayo uMnumzana Douglas Moyo uthe ukwehlika kwenani labantu abalegcikwane, kudalwe yikuthi abesilisa sebeqakathekisa ukuzigcina kuhle.
“Kwabesilisa, isilinganiso sabalegcikwane sehlike sisuka ku-9.9 phesenti, saya ku-7.8 phesenti. Kuyancomeka lokhu. Akukho lula kwabesilisa ukuthi babonakale besemzileni wokuhlolwa ngodokotela.”
Uthe kwabesifazane, isilinganiso sabalegcikwane sehlike ku-16.3 ngo-2010, safika ku-13.6 ngo-2024.




