COMMENT: Ubutabane ngobezizweni hatshi koMthwakazi

MIMOYA bani esingene abantu abansundu kulezinsuku. Isimanje manje lesi abantu asebesithathela phezulu sizadala ukuthi abantu bangene esihogweni impela. Indoda ayaze yaba ngumfazi njalo umuntu akadalelwanga ukuthandana lomuntu wobulili obufana lobakhe. Pho manje kuyini-ke lokhu osekusenzakala kulezinsuku nanko phela ubutabane sebubhahile emphakathini.

Abantu abasazihloniphi, sebethatha imikhuba yezizweni bayenze eyabo. Habe lokhu yimihlola sibili.

Ngibona uMdali nxa ekhangela abantu bakhe besenza limithanithani yobutabane ngabona uyanxapha azisole ukuba wadalelani umuntu osuka amphendukele angabe esalalela imilayo yakhe.

Sokukanengi sibona abafowethu esakhula labo sebebizwa ngokuthi “ngoNkosazana” njalo besithi bangabesifazana sebethandana lamadoda hatshi izintombi.

Kambe umuntu owenza lokhu kuyabe kutheni ekhanda lakhe. Esintwini ngitsho laseBhayibhilini kuyafakazwa ukuthi umuntu wesilisa ukhangelelwe ukuthi angabamdala atshiye abangakibo athathe umfazi babenyamanye. Pho-ke laba asebethandana lamanye amadoda bakuthatha ngaphi? Asikho isahluko esikhuluma ngamadoda ethathana kumbe abesifazana bethathana ebhukwini elingcwele kodwa lokhu sokuyimvama lakithi kweleZimbabwe.

Kodwa lamuhla akusekho lokho ngoba uyathola owesilisa ethandana lowesilisa, imuli izakuba khona njani jaha elibanzi wena ungumfazi wenye indoda.

Lokhu besikuzwela entolongweni lapho owesilisa obehlutshwa khona ngamanye amadoda emdlwengula emenza umfazi wabo ngoba engela mandla okuzilwela. Kumbe labo asebekhethe ukuzenza abesifazane baswela abadlwenguli babone kungcono ukuthi benze uthando labanjengabo ngokudalwa.

Umkhuba lo webolekwe ngabantu ezizweni, kawusiwo wethu kungakho abantu kumele bazame ukuwenqabela ngazo zonke izindlela ngokufundisa abasakhulayo ngobubi bokuthatha imikhuba yezizweni.

Kuqakathekile ukuthi intsha ifundiswe ngobubi bokuba ngothathekile. Phela umuntu ophatheka entweni zobutabane asingeke simbize indoda uqobo ngoba indoda yaziwa njengomuntu okhula athathe umfazi abelomuzi kanye labantwana abanengi okuzakwenza ukuthi usendo lwakibo lwande. Pho nxa inina selizathathwa ngelinye inina bazavela ngaphi abantwana? Abasendulo babethatha abafazi babe banengi kutshengisa amandla kanye lenotho yendoda kodwa lamuhla umuntu sekhetha ukuba ngumfazi weyinye indoda. 

Kambe sibili nxa umzali wakho engezwa ukuba uthandana lowobulili obufana lobakho angakuthakazelela yini lokho? Abanye bayake bezame ukuzisekela bethi bona akumelanga bahlukuluzwe ngoba yimizwa ebenza bafune amanye amadoda.

UNkulunkulu wathi edala abantu wadala owesilisa kuqala wasemupha umncedisi wakhe owesifazane. Kuyikuthi ngabe wayefuna ukuthi amadoda athandane wodwa aluba wadala amadoda wodwa. Kungakho-ke siqedile nxa sisithi uNkulunkulu nxa wayefuna amadoda athandane wayengasoze adale isifazane.

Asihlaleni phansi sizihlole indlela esiziphethe ngayo bantu bakaMthwakazi sizihlole, sichume silandele amasiko ethu. Phezu kwalokhu siphile indlela eyaphilwa ngokhokho bethu hatshi ukuthathela impilo yabondlebe zikhanya ilanga phezulu.

 

 

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×