COMMENT : Ukufela ngaphakathi akusizi, dinga usizo

ANGITHI nje babengasomi oMandulo nxa babethi umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni. Kunjalo nje, kodwa inengi labantu lisuka likutshaye indiva lokhu likubone njengamahlaya, asazi kumbe likholwa ukuthi ingwevu lezi ezimxhiliba zazibuswa nguMaGwebu intombi emhlophe.

Injalo impilo, abanye abantu basuka bazitshele ukuthi ikhanda elilamehlo liyazibonela bekhohlwe ukuthi inyathi ibuzwa kwabaphambili. Yikho-ke okudala ukuthi umuntu aphile lohlupho lwakhe ethi yimfalayo. Kambe uyabe ephila kuwuphi umhlaba ongaba lohlupho lwakhe yedwa engalubikeli ibandla?

Loba nje zikhona ezinye inhlupho esihlangana lazo emhlabeni kuba nzima ukuthi indaba enjalo uyiqalisele ngaphi ukuyibikela umuntu. Usizi yikuthi umuntu olohlupho olunjalo umthola esecikizekile bakithi ungaze uthi mhlawumbe kukhona okumdlayo ebusuku.

Uhlupho olunjalo yilo oludala ukuthi uzwe kuthiwa umuntu uzibophele watshiya ebhale inkalakatha yencwadi ebikela umdeni wakhe ukuthi ubehlutshwa kuyini emhlabeni. Kambe kuyabe kusasiza ngani lokhu njengoba ayabe esechithekile.

Kusuka kumangalise ukuthi nxa kungokwakhe yedwa kungani esekubikela abantu ngesikhathi sesifa. Kuhle kuvele ukuthi okwehlula amadoda kuyabikwa yikho nje abazibulalayo laba bekuveza bengakafi lokhu okubahluphayo.

Ngalokhu kuqakathekile ukuthi indaba yakho uyibikele abantu. Kwesinye isikhathi uthola umuntu ekhuluma yedwa aze anyikinye ikhanda asuke lapho ahlale okofuthelwayo. Isimanga yikuthi inengi labantu abanjalo ungaze umbuze ukuthi uhlutshwa yini umane azithele ngaqandayo nje asazi ukuthi kusuka kungeneni ebantwini.

Ngeqiniso kakho ongaphila yedwa kulo umhlaba okuchaza ukuthi uMvelinqangi wakwenza esazi ukuthi abantu bazaphila ngokududuzana nxa sebesezinhlungwini. Pho nxa suyafela ngaphakathi sabutho likaTshaka ungaphila kambe?

Loba nje abanye abantu befela ngaphakathi bethi bathembe ukuthi amathonga akwabo ayababona kodwa lawo ngeke wenelise ukuhlala ukhuluma lawo wodwa, yikho kulezihlobo ngoba ngezokukuphathisa ebunzimeni.

Asazi lapho ngoba abaphansi kasikaze sibabone njalo kasazi ukuthi babona njani izinto. Kodwa kulokho esengike ngakubona akuvamanga ukuthi abakhuluma njalo bawuqede umnyaka bengabalandelanga abaphansi.

Usizi olukhona kulezinsuku yikuthi abantu sebephelile ngokuzibulala ngenxa yenhlupho abahlangana lazo bezithulele. Kambe nxa isizwe siphela kangaka ngobani abazaphatha kusasa njalo ngobani abazakhulisa intandane zalabo abazibulalayo? Ngalokhu kuqakathekile bakaMthwakazi ukuthi siguquke sakhe isizwe sethu ngembono eqotho.

Mahlabezulu akukho okomuntu oyedwa, konke ngokwabantu bonke loba kunzima njani indaba yakho ibikele abantu, ungahlupheki wedwa ngoba kusasa uzazisola ususithi ngabe wawuyikhulumile isatshisa.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×