KUME nsi ukufunda esikolo samabanga aphansi esiseMpendle, eHoloma Primary, otitsha beduba umsebenzi ngoba bekhala ngomphathisikolo abathi ufuna bacele kuye noma beya endlini encane.
Sekuphele amasonto amabili kungafundwa kulesi sikolo esiseNzinga, njengoba otitsha bekhala ngokuphathwa ngesandla sensimbi ngumphathi.
Utitsha ocele ukuba igama lakhe lingadalulwa ukhale ngokuthi umphathisikolo uyabathuka.
“Usibiza ngezidomu, asitshele ukuthi asifundile. Selokhu kwafika yena nje lapha esikolo asisakwazi ukuthula.”
Uthe otitsha abakwazi lokukhululeka esikolo ngenxa yokuthi umphathisikolo ufuna babike yonke into abayenzayo.
“Akafuni sibambe izincingo uma sifonelwa. Kufanele uqale ucele kuye uma ufuna ukukhuluma ngomakhalekhukhwini.
‘Uma ufuna ukuya ethoyilethi kufanele ucele kuye. Noma ufuna ukudla ngesikhathi sokudla, kufanele ubike kuye.”
Utitsha uthe umphathisikolo ufike watshintsha lesikhathi sokuphuma esikolo.
“Zonke izikolo zalapha eMpendle ziphuma ngo-2.30. Yena ufike wengeze u-30 minutes. Okuxakayo yikuthi izingane zisuke sezihambile, thina sisale sodwa.”
Izolo, bekubizwe umhlangano wabazali ukuzama ukuxazulula lolu daba.
Usihlalo wesigungu sabazali, uNkszn Sthembisile Khumalo, uthe bavumelane ngokuthi otitsha babuyele emsebenzini lamhlanje.
“Okungijabulisayo yikuthi otitsha bazobuya. Indlela engijabule ngayo lamhlanje ngizoke ngilale ubuthongo. Ubuthongo bebungasafiki sidalo. Bengikhathazeke kakhulu njengoba izingane zethu bezingafundi nje.”
UNkszn Khumalo uthe otitsha abazange babatshele ukuthi yini ebenze baduba ukufundisa.
Isolezwe lithole ukuthi isivumelwano sokuba otitsha babuyele emsebenzini esesikhatshana njengoba kulomhlangano
ozokuba ngoMvulo, lapho kuzokhulunywa ngodaba olufanayo.
Isakhamuzi, uMnu Njabulo Cele, sithe kuyinto eyaziwayo ukuthi umphathisikolo akezwani labotitsha.
“Akafuni ukuxhumana kahle labotitsha. Uyabakalela ukuthi bazokuya nini ethoyilethe. Uyabakalela ukuthi bawachofa nini amafoni abo. Wake wahleba ngabanye otitsha, wathi abakwazi ukufundisa.”
UCele uthe bafuna kuhlakazwe isigungu sabazali bese kuphinde kuxotshwa lomphathisikolo.
“Asazi ukuthi sakhethwa kanjani isigungu sabazali esikhona. Sicela lokuthi asuke esikolo. Ufike ngomnyaka owedlule kodwa usefike wadala izinkinga ezenza ukuthi kungasebenzeki kahle. Ayikaze yenzeke le nto ko-principal ababili abadlule.”
IKhansela, uMnu Sadewu Ngubane, lithe izinkinga ezikhona esikolo zijule kakhulu.
“Nabahloli batshilo ukuthi izinkinga zinkulu kakhulu, bangasichazela zonke. Emhlanganweni walamhlanje (etsho ngoMvulo) umphathisikolo ubengekho. Lokhu kukutshela ukuthi azikapheli izinkinga.”
UNgubane ukhale ngokungabambisani phakathi kukamphathisikolo lamatitsha lesigungu sabazali.




