Ilizwe lihlanyela i-125 000 hectares zengqoloyi

Nkosilathi Sibanda

NGOMVULO kuliviki bekulilanga lokucina lokuhlanyelwa kwengqoloyi yebusika kuleli.
Lokhu kuze njalo ngesikhathi kukhangelelwe ukuthi ilizwe lifinyelele izinga lokuhlanyela amahekitha angu-25 000 kuhloswe ukwengeza iziphala, ukusuthisa uzulu lokuphakamisa umnotho welizwe.

Ekhuluma ngesikhathi sokuvakatshela abalimi emcimbini wokuvala isikhathi sokuhlanyela ingqoloyi epulazini leSpring Farm elama-hectare angu-60, ephethwe nguMnumzana Joseph Macheka esigabeni seGoromonzi, uNobhala Omkhulu kugatsha lwe-Agriculture, Mechanisation and Water Resources Development uSikhwicamfundo u-Obert Jiri, uthe ilizwe beseledlulise inani elalihlosiwe lama-hectare angu-123 000 mhlaka 10 Nhlangula 2026.

Uthe impumelelo le ibangelwe yikuzimisela lomfutho wabalimi kunye lokusekelwa ngababambisane loHulumende ababalisa iZimbabwe Electricity Transmission and Distribution Company (ZETDC) leZimbabwe National Water Authority (ZINWA).

“IZimbabwe ilokhe ilokudla okwaneleyo, njengoba kulamathani angu-90 000 engqoloyi lamathani angu-167 000 okudla okugcinwe kuStrategic Grain Reserve.

“Silokuthaba ukubona ukuba inani lokudla okulethwe kuGrain Marketing Board (GMB) selidlule amathani angu-30 000, okuyisilinganiso esedlula kabili kokwatholakala ngesikhathi esifanayo ngomnyaka odluleyo,” nguSikhwicamfundo uJiri kumbiko wakhe ngoMvulo.

USkhwicamfundo uJiri uthe uHulumende uyaqhubeka ngokubhadala abalimi ngesikhathi esifaneleyo ukuze baqhubeke bekhuthazeka ekwandiseni ukudla.

“Njengoba isikhathi sokuhlanyela sesedlule, sinxuse abalimi ukuthi baqinise ukunakekela izilimo zabo, bavikele amasimu kuzifuyo, izibungu lokunye okuletha ingozi engaphazamisa isivuno.”

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×