Vikelani izifuyo kumikhuhlane yebusika

YiNtatheli kaMthunywa

INHLANGANISO yeVerterinary Services sikhuthaze abalimi ukuthi bananzelele njalo bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni yebusika egoqela amawemusi leminye.

Ekhuluma loMthunywa uDokotela Khumbulani Sibanda uthe amawemusi anjengama-round worms kanye le-fluke worm avame kakhulu ngesikhathi sobusika.

“Abalimi khathesi sokumele babone ukuthi bayadoza izifuyo zabo ngoba isikhathi lesi somqando yikho lapho umhlobo wamawemusi la ohlupha khona.

“Izifuyo zihlaselwa ngamawemusi la nxa zisemadlelweni lalapho nxa zinatha amanzi alamawemusi lawa njengoba amanzi setshona sephela, kungakho kuqakathekile ukuthi abalimi babone ukuthi izifuyo zabo zinatha amanzi ahlanzekileyo,” kutsho uDkt Sibanda.

UDkt Sibanda uqhubekele phambili wathi okuqakathekileyo yikuthi abalimi njengoba ubusika sobuqalile nje sokumele bathathe amanyathelo okuvikela izifuyo zabo.

“Abalimi kabadoze izifuyo zabo ukuze bazivikele lokho esikuthi yi Vaccination ngoba nxa bengasakwenzanga lokho amawemusi la alakho ukubangela eminye imikhuhlane ezifuyweni zabo enjenge-anemia kanye lesihlabo okuyizibonelo njalo zokuthi isifuyo ikakhulu inkomo sesihlaselwe ngamawemusi la,” kutsho uDkt Sibanda.

Omunye umlimi uMnumzana Siphe Khumalo uthe ezakhe inkomo uyazivikela kuzibungwana lezi ngoba ziyingozi ezifuyweni.

“Mina umhlambi wami wake wahlaselwa yi-fluke worm kanye le round worm, ngabona ngezinye inkomo zami sezicaka njalo sezingasathakazeleli ukudla ngabona ukuthi kukhona okungalunganga.

“Khathesi sengisiba leqiniso lokuthi ngiyathatha ubulongwe bazo obumanzi buyehlolwa ngabe Veterinary ukuze babone ukuthi amawemusi lawa kawakho yini,” kuphetha uMnu Khumalo.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×