Imikhuba lamasiko amaNdebele

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda, Ludindwe yiCollege Press Publishers
Uhlelo lwezinkomo

Inzothokazi –yinkomo elombala oyibubende. Umzwazwakazi ngeyinzotho, ikanti yona ilombala ongathi ubomvu. Ibhidikazi ngelungunungu.

Ihlanganisa umbala obomvu lomnyama, kumbe omnyama lomhlophe. Imbala yimizila ebhoda umzimba wayo wonke.

Untulokazi ngelamabala anjengakantulo. Ilamafahlafahla kusukela enhlokweni, kuthathe imikhono kuze kume ngesisu. Lokhu kudalwa kwayo kuyinhlekwane.

Umehluko wayo kunhlekwane yikuthi yona iba lebala elilodwa ngemuva. Lingaba ngelimnyama kumbe elibomvu.

Iqhawekazi ngeyintulo kodwa owayo umbala uqatha njalo ubuya ubekhona emlenzeni ukhwele uze uganxame ngokhalo.

Emzimbeni iqamula ngombala obomvu kumbe omnyama. Iwunkwekazi ngethatha ukuba libhidi yona ingasibhidi, ibuye ibe lebala elimhlophe ngaphansi.

Intusikazi ngebomvu elebala elimhlophe emakhwapheni emilenze. Ingaze ibe letshoba elimhlophe njengejolikazi, ibala elimhlophe elisenkwapheni zayo liyenza ibe yintusi.

Ijolikazi ngebomvu kumbe emnyama umzimba wonke, egqiza ibala elimhophe emangqineni letshobeni.

Ijolimpevu ngehlanganisa ubujoli lobumpevu. Igqiza ibala elimhlophe emngqineni letshobeni ibisisiba lebala lempevu esiphangeni. Umqungokazi yinkomo ehlanganisa imibala yezinkomo zonke elizweni. Akulambala wenkomo ongekho kuyo.

Qaphela ukuba isijobelelo esingu “kazi”ngesobulilikazi ngakho-ke egameni lenkomo enduna asibi khona. Kusamele kukhonjwe ukuba inkomo ezinduna azandanga ukubizwa ngala amagama. Kwande ukuba zibizwe ngamagama esiBhunu.

Inkomo ngodalo lwazo. Ibhele, le yinkomo elempondo ezilele emhlathini. Igodla yinkomo enduna elophondo olukhangele phansi olunye lwakhona luvukile.

Inxelekazi yinkomo ensikazi elempondo ezimise ezegodla. Iba lophondo olukhangele phansi olunye lwakhona lukhangele phambili kumbe phezulu.

Ulengisa. Biza u-“le-“ ngephimbo eliphezulu. Yinkomo enduna elophondo oluxegayo, olweyeme emhlathini. Isiqengekazi ngensikazi elempondo ezichayileyo, besezibuya okungatsho lutho.

Kwande ukuthi impondo zayo zibe mfitshane njalo iziqenge zivame ukutholakala emabuleni. Abanye bayibiza ngokuthi yisiphondo (kazi) ngenxa yempondo zayo.

Umgwamu ngenduna elempondo ezinkulu okungayilingananga ngoba yona ilomdumbu omncinyane. Isigudula yinkomo engelampondo. Umnjanja yinkomo ekhula ibe lesidumbu esincane lempondo ezinkulu. Ngamanye amazwi ibangumgwamu. Iyenelisa ukuphila endaweni ezomileyo.

Umgwanga yinkabi enkulu kakhulu.

Ngesimo sozalo — Inkomo esidabule. Ngenhlonipho yinkomo esilandelwa zinkunzi. Inkomo elalulikileyo ngengalandelwanga zinkomo ngalowomnyaka. Inkomo esilomthondo ngesimithi. Inkomo ethumbeleyo ngesisala ukumunyisa ngesizatho sokuba iyabe isimithi (isilomthondo).

Related Posts

Limani i-beetroot ilenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-beetroot ngoba nxa ilinywe ngendlela eqondileyo ilenzuzo emangalisayo njalo ingumuthi kumpilakahle yabantu. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Renia Phiri uthe i-beetroot iyadlisa sibili nxa ilinywe ngumuntu…

Ukuhluzwa kwenkondlo

Ugwalo: Umdumo wezinkondlo elalotshwa ngu NS Sigogo: Inkondlo: Izibongo zeqhawe eyalotshwa ngu NJ Tfwala Ophezulu Stinta Okumunyethweyo Inkondlo le ibonga iqhawe ngomsebenzi omkhulu eliwenzayo. Iqhawe lapha enkondlweni liyahaywa, liyaphakanyiswa kuze…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×