Imuli yeMagwegwe ilandisa ngelanga itshaywa ngumbane

Nkosilathi Sibanda loBhekimpilo Tshalibe
ZILOKHE zitshotshobele, zigoqe izandla izakhamizi ze-Old Magwegwe koBulawayo kulandela ukuthi amalunga amane enye imuli akulindawo etshaywe yinkosazana ngesikhathi kusina izulu kuviki ephelileyo.

Amalunga emuli yakoMoyo amathathu kunye lesethekeli, babonga abaphansi ngokusila kwabo kutshaya inkosazana emzini wabo, ngehola lesibili emini ngoLwesibili ngeviki edluleyo.

Ukutshaya kwalinkosazana kwethusa labomakhelwane ababike ukuthi abakaze babone “ilangabi” elinjalo empilweni zabo nanko bachaza lesi sehlakalo njengomhlolo edolobheni.

UNkosazana Sihle Ngwenya

Intatheli zephephandaba likazulu zisukumele phezulu zilanda loludaba zafica amalunga emuli le ethe gwaqa endlini, elokhe esadingida ngalindaba.

Inina lomuzi, uNkosazana Sihle Ngwenya uthe mhla wesehlakalo babehlezi endlini, elomntanakhe u-Anna Nkomo lomunye umntwana oyisihlobo sabo, umkakhe uMnumzana Mbonisi Moyo elele ekamelweni.

UNkszn Ngwenya uthe kwakusina izulu ngemini le, bezixoxela ngempilo lemuli yakhe, bengazi ukuthi kukhulu okuzayo.

“KwakungoLwesibili ngehola lesibili emini, sizihlalele endlini. Ngangilomkami lomntwana esihlala laye lomunye owayevakatshile. Sisaphakathi kwengxoxo, kwabalomdumo omkhulu. Khonapho nje ngabona into engathi iyisibane esibomvu kumbe umlilo ovuthayo ingena endlini.

“Kwangitshaya engalweni yesandleni sokhohlo, ngezwa sengathi ngiyatsha okomuntu othelwe ngamanzi abilayo. Okwaba yisimanga yikuthi ngemva kwesikhatshana kwasekusitshaye sonke kwasiqeda, kwadlulela lakomakhelwane,” kutsho uNkszn Ngwenya.

Uthe loba bengela qiniso ukuthi ‘‘into’’ le kuyini, balokukholwa ukuthi batshaywa yinkosazana ngoba kwakusina izulu.

Uqhubeke wathi ‘‘into’’ le yangenela lomkakhe owayezilalele ekamelweni.

“Lomkami owayelele watshaywa laye. Ngalelo langa kwakungela magetsi. Ilangabi leli latshaya ladlula laphakamisa ngitsho lamafiriji lakhipha izivalo, laphosela phandle lamafasitela. Khonapho nje, kwadlulela komakhelwane kwatsha intambo zamagetsi zamuncana,” kulandisa uNkszn Ngwenya.

Uthe lokhu okwabehlelayo kakaze akubone.

UMnu Mbonisi Moyo

“Ukutshaywa yinkosazana bengiqala ukukuzwa lokhe ngazalwayo. Kangikaze ngibone ukuthi inkosazana iyenelisa ukuphakamisa izinto ezinjengezivalo, amafiliji lamafasitela. Okunye njalo bengingazi lokuthi inkosazana yinto enjani. Yikho sizibuza ukuthi yini le eyasivelelayo emini.”

Uthe yena lemuli yakhe babonga ukuthi kabazange balimale kakhulu loba nje abanye bebika ukuthi lokhe besizwa ubuhlungu.

“Engikubongelayo yikuthi kithi sonke esatshaywa yinkosazana akulamuntu owalimala okumangalisayo. Mina ngilokhe ngisizwa ubuhlungu engalweni. Lomntanami uphathekile. Sidinge usizo esibhedlela basinikeza amaphilisi okwehlisa ubuhlungu,” kutsho uNkszn Ngwenya.

Intatheli zikhulume loMnu Moyo olandise ngokwenzakala kuye ngalelo langa.

“Mina ngangilele ekamelweni, izulu lisina, ngezwa ngisitsha engalweni ngamemeza ngibiza uNkosikazi owayehlezi labantwana kodwa angitholanga mpendulo.

“Ngithe ngiphuma endlini yokulala ngathola uNkosikazi esithi setshaywe lizulu, ezigoqile njalo ngathola omabonakube lama-globe sekutshile. Isivalo sesile phandle, lefiliji iphakanyisiwe.”

UMnu Moyo loNkszn Ngwenya bathe ngemva kwesehlakalo bagijimela eGokwe laseLupane bedinga uncedo.

“Enye inyanga yathi ifuna siyibhadale ngenkomo kumbe sibise imali ethenga inkomo. Siyazidubekela thina kasilamali. Sicela usizo bakithi,” kutsho uMnu Moyo.

UNkszn Ngwenya: “Ngagijimela kithi eGokwe kodwa kababoni lutho. Njengoba ubaba esitsho, sicela usizo emphakathini. Nxa ekhona ongasixazulela loludaba, sisenkingeni bantu bakithi.”

Omele osiyazi koBulawayo uMnumzana Mhabhinyana Ngwenya uthe isehlakalo lesi “silokukhuluma” phakathi ngakho kudingeka ukuthi imuli le isukume.

“Lokhu kulomutsho okhona. Imuli kumele isukume iyekuzwa ukuthi kuhamba njani ngoba kwesinye isikhathi ungathi uhlezi, ikanti ukhona omunye olilunga lemuli osewonile, abanye bengazi.

“Bengahamba entabeni emnyama eFigtree bayekwelulekwa nguGogo uMalinga,” kutsho uMnu Ngwenya.

UGogo uMalinga lo laye uthe imuli le kayiphangise ilungisise udaba lwayo.

“Nxa batshaywa ngumbane bangabi lamanxeba abonakalayo, bayabe bahabula. Badinga ukuthi basentshenzwe bathole izihlahla zokunatha belatshwe ngaphakathi. Inkosazana iyakhuluma. Kukhona okuyabe sekwenzakele okudinga ukuba imuli iphakame iyekuzwa ukuba kuhamba njani.”

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×