Indlela zokuvikela i-foot and mouth

Bhekimpilo Tshalibe

ABE-VETERiNARY Services ababona ngempilakahle yezifuyo sebexwayise abalimi abafuyileyo ngendlela abangazilandela ukuze bavikele izifuyo zabo zingahlaselwa ngumkhuhlane we-foot and mouth.

UDokotela Enart Mdlongwa onguMqondisi weVeterinary Services esabelweni seMatabeleland South ukhuthaze abalimi ngendlela abangazilandela ukuze bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-foot and mouth.

Ekhuluma ngoLwesihlanu ngeviki ephelileyo kuLivestock Conference ukhuthaze abalimi ukuthi bangathengiseli inkomo zabo kwezinye izigaba.

Uthe abalimi abasesabelweni seMatabeleland South kumele bathengiselane bodwa inkomo zabo ukuze imikhuhlane ingamemetheki.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi bengathengiseli inkomo zabo kwezinye indawo lapho abangahlali khona ngoba yizo ezibuya lomkhuhlane we-foot and mouth zizothelela ezinye,” kutsho uDkt Mdlongwa.

“Sikhuthaza abalimi abaseGwanda ukuthi bathengisele abaseGwanda ukuze bevikele inkomo zabo emikhuhlaneni,” kutsho uDkt Mdlongwa.

Uthe esabelweni seMatabeleland South sekuleminyaka bengela hlupho lomkhuhlane we-foot and mouth.

“Thina eMatabeleland South lokhe savala ama-Showgrounds sesileminyaka efika 5 singakaze sizwe uhlupho lwe-foot and mouth njalo lokhu kutshengisela ukuthi umkhuhane lo uyavikeleka,” kutsho uDkt Mdlongwa.

Uthe kulaba abathenga inkomo kwamanye amazwe bebuya lazo eZimbabwe ubakhuthaze ukuthi baqale bazivalele zodwa.

“Kulaba abathenga inkomo kwamanye amazwe sibakhuthaza ukuthi baqale bazivalele okwamalanga angu-30 zingakahlanganiswa lezinye njalo batshele abeVeterinary Services sizozihlola imikhuhlane zingakahlangani lezinye,” kuphetha uDkt Mdlongwa.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×