Ngitshela wena wedwa mngane . . .Phos’ elakho

Ngiyangizwe abangane abangamathe lolimi bosapho lukaEva bekhuluma indaba zabo bethembisana ukuthi lokho abakuxoxileyo kuzahlala phakathi kwabo bobabili.

Isikhathi esinengi bayabe benyeya abanye abangane babo bekhuluma ezisegudwini, abanye ufica bephethe omunye umngane wabo abakhonza bonke kumbe abangena bonke inhlanganiso yokungcwabana (i-burial society).

Kanengi lokho okuyabe kukhulunywa ngakho kuyabe kungamanga aluhlaza tshoko.

Kwesinye isikhathi njalo bayabe bekhulelwa ngumhawu lomoya omubi, ekucineni uthole abangane akade bengamathe lolimi sebeyingwe lenja bengasahlali mthunzi munye sekuxatshenwe.

Ngikhumbula abanye omama abangomakhelwane bami babevuka ekuseni bethanyela izikwaya zabo bazakuma ebondeni lomduli wesikwaya uzwe omunye ethi sondela eduze mngane ngikuchathekele engikuzwe kumbe engikubone izolo kodwa ungayithi vu ebantwini ngikwethembile.

Ufice sebekhulumela phansi angani ngamakholwa ethandazela enhliziyweni bame lokuthanyela bakhohlwe lokuthi bafake imbiza eziko lilulume ilambazi lize liphele du emphikeni nxa kungamanzi kahololo aholobe, aze abile aphele.

Khonapho kuyabe kuthandelwe amathawulo amakhulu okulala lobuso buyabe bumahlikihliki kuzikhanyela umklezampisi lobuthuku, inwele uthole zimatshudutshudu.

Abanye bayaphelekezelana bethi nxa befika egedini ingxoxo sezimnandi baphinde baphelekezelana nxa kuyilabo abakha amanzi ezikotshweni ziyathwalwa inkonxa zitshe ingxoxo amavevane aze agxumukele emanzini.

Isimanga nje yikuthi yena lowo okuthiwe angatsheli muntu bephambana uhle laye agijime aqonde kumngane wakhe oseduze ayemchathekela, imvama laye uyabe sekhuluma angani kusenzakala ubekhona.

Ngokuya kwesikhathi abanengi ufica sekulwiwa uNaZibani banyana ethi wezwa nguNaZibanyana uthole sekuludwendwe lwamabizo abantu abaqanjwayo abanye baze bayekhuzwa ngumfundisi ngoba inengi selilova enkonzweni ngenhloni zokunyeyana.
Ayixabene

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×