AVEZE ukuthi aselubheke ngabomvu usuku lwawo lomtshado amanina amathathu akoKhoza, eNkandla, okulindeleke ukuba abophe ifindo likasofa silahlane lomyeni oyedwa, ngenyanga ezayo.
Lezi zintokazi okugoqela uNkosazana Thobile Ntombela (33), odabuka esigodini sakoNongamlana, uNkosazana Khethukuthula Cebekhulu (43), weNhloshana, loNkszn Nokuphiwa Mchunu (38), weQhudeni, zizatshada loMnu Khayelihle Khoza (46), ongumhlengi (male nurse), weThalaneni, khona eNkandla.
Intatheli ibe lengxoxo lalumdeni ngezinhlelo zendumezulu yomtshado ehlelelwe impelasonto ezimbili, kusukela mhlaka-30 kuMabasa (April) lonyaka. Lumdeni uthi ngempelasonto yomhlaka-30, kuzakuba yindumezulu yomtshado omhlophe, lapho uKhoza azafaka indandatho eyodwa eyomela wonke amakhosikazi akhe, besekusithi ngempelasonto elandelayo kube ngowesintu, okuyohlatshwa khona izinkomo ezingu-7, omakoti basine kanye kanye.
Lumdeni uthi usufake amaphepha emthethwandaba, ucela imvumo yokuthi womathathu amakhosikazi kaKhoza, abe lezitifiketi zomtshado. Ngesikhathi intatheli ixoxa lalumdeni, kugcizelelwe ngokuqakatheka kokuthi amakhosikazi kaKhoza abambisane ngendlela ebukekayo ekuhleleni usuku olukhulu, osekuyisikhathi eside ziluhlela ngokubambisana.
Zitshele intatheli ukuthi ziziphilisa ngokubambisana ebhizimusini lokungcwaba lomdeni, ikwaKhoza Funerals. Zithi yiloba zidabuka eNkandla zontathu, kodwa ziqale ukwazana sezithanda koKhoza.
UNkszn Ntombela utshele intatheli ukuthi ukutshada ngosuku olulodwa labanakwabo, kufana lokufezeka kwephupho lomyeni wabo, olesifiso saloluhlobo lomtshado.
“Kangisakwazi lokulinda ngendlela esengilujahe ngayo lolusuku. Okumnandi yikuthi sifeza iphupho likababa uKhoza, akade aphupha ngalo ukuthi sibe lomtshado wethu sonke ngosuku olulodwa,” etsho.
“Ngijabule kakhulu ukuthi ekucineni seluze lwafika usuku. Sesiside kakhulu isikhathi siludingida ukuthi sizoluhlela kanjani. Sonke labanakwethu, sivumelene ngakho konke okuzobe kusenziwa. Bekubalulekile ukuba silekelele ubaba uKhoza ukuba afeze isifiso sakhe,” kutsho uNkzn Cebekhulu.
UNkz Mchunu uhambe emazwini abo, wathi: “Sithandazela ukuthi usuku lwethu luhambe kuhle.”
UKhoza utshele intatheli ukuthi selufikile usuku olukhulu empilweni yakhe. Uyichazele ngomlandu wesithembu kumdeni wakhe.
Uthi uyisemkhulu loyise omzalayo, babelesithembu, laye uqhuba kuleyondawo.
“Ngiyindoda ethanda umdeni omkhulu, kungakho ngithathe amakhosikazi amathathu. Yonke into esiyenzayo lapha ekhaya, siyenza ngokubambisana. Ebhizinisini lomdeni, amakhosikazi asebenza womathathu ngokubambisana. Uma siphuma siyodla ngaphandle, sihamba sonke, noma ngingekho mina, bayakwazi ukuhamba bobathathu. Yikho sibonisane ukuthi lomtshado wethu kumele siwenze ndawonye.
“Njengoba sihlela nje, sihlukaniselene imisebenzi esiyenzayo. Kukhona abahlela izigqoko ezizabe zigqokwe ngalolusuku, abanye babhizi labazobe bepheka. Sizaqala ngomtshado omhlophe lapho okulindeleke ukuba ngigqoke indandatho eyodwa, ezabe imele bona bobathathu. Amakhekhe kulindeleke ukuba abe mathathu,” utsho njalo.
UMnu Addool Gaffoor, wenkampani yabammeli, iParasram and Associates, utshele intatheli ukuthi basezinhlelweni zokuthola izeluleko zomthetho ukuthi bangalusebenza kanjani udaba lukaKhoza.
“Okwenziwe nguKhoza akujwayelekanga, imvamisa kujwayeleke ukuthi kube khona unkosikazi omdala, okunguye ovame ukukhipha imvumo yokuthi labanye bangatshada, kodwa kulokhu kwehlukile,” utsho njalo.
Isazi sezomthetho uMpumelelo Zikalala, weZikalala Attorneys, uthe kuzamele kube lesivumelwano semthethwandaba esizakube sicacisa ukuthi ingoduso ngayinye izohlomula kanjani emafeni kaKhoza, ngaphambi kokuvunyelwa ukutshada lawo wonke amakhosikazi. UKhoza ubusiswe ngezingane ezingu-11 lezingoduso zakhe.
Amakhosikazi akhe onke usewakhele imizi yawo ngokwehlukana. —Ilanga




