Injiva zikhweza ukumemetheka kwe-HIV ngekhefu LEKHISIMUSI

Nobuhle Mgwaqo

IZIKHULU zempilakahle seziveze ukuthi ikhefu leKhisimusi liza lengozi yokukhuphuka kokutheleleka ngegcikwane lengculazi esabelweni seMatabeland South, ikakhulukazi kubangelwa yikubuya kwenjiva kunye labomalayitsha bevela eSouth Africa ngalesisikhathi.

Ezindaweni ezifana leBulilima, Mangwe, Gwanda leMatobo, isimo lesi sijayelekile futhi sizwisa ubuhlungu.

Injiva, ezivame ukuba lemali, izinto zokudla, ukutshayela izimota futhi zilendlela yokuphila ekhangayo zandise ukuhuga amantombazana kunye labomama abasakhulayo abaleminyaka ephakathi kwengu-15 kusiya ku-24 ukuthi bathatheke ngabo bacine betheleleka ngegcikwane leHIV kunye lemikhuhlane ethelelwana emacansini, abanye babo bacine bezithwala. 

Omunye untombazana esigodle ibizo lakhe oleminyaka engu-17 uthe wathandana lenye injiva nyakenye eyabuya yamtshiya esezithwele, wehluleka ukubuyela esikolo.

“Ngekhefu lomnyaka ophelileyo ngiku-Form 3 ngathola ijaha elathembisa ukungithatha elihlala eGoli kodwa konke lokhu kwaba ngokwesikhatshana sonela ukuhlangana emacansini singazivikelanga ngazithwala. Ngemva kokumbikela ukuthi sengizithwele wahle wanyamalala wabuyela eGoli.

“Khathesi ngigcinwa ngugogo ngoba umama lobaba bedlula emhlabeni. Injiva le esasithandana kayikaze ingitshayele ngitsho ucingo, khona ukuthumela loba nje isitshubo somntwana, ugogo nguye ongenzela konke. Umntanami ulenyanga ezintathu, mina kangisafundi,” kutsho untombazana lo.

Omunye njalo uSiphiwe Dube (20) uthe wathandana lomunye wenjiva lezi wasala esethoba amanxeba nanko wazithola eselomkhuhlane othelelwana emacansini.

UBulilima District Aids Coordinator kunhlanganiso yeNational AIDS Council uMnumzana Ronald Hanyane uthe isikhathi sekhefu leKhisimusi siletha ukwanda kokutheleleka ngemikhuhlane yemacansini okubangelwa kakhulu zinjiva ezihuga abasakhulayo ngezinto ezehlukeneyo.

“Nxa kufika iKhisimusi, bayabuya, njalo bakhombisa bonke abantwana abangamantombazana. Okubuhlungu yikuthi ngenxa yokuswela lawo mankazana abona angathi impilo isizakuba ngcono kanti bazithezela olulenkume.

“Bayabe bebalinde ngabomvu ngoba bengathi balemali. Yikho okwenzakala lapha,” kutsho uMnu Hanyane. 

Uthe imbiko evela emakilinika yembula ukwanda okukhathazayo kokutheleleka phakathi kwabantwana abancane abangamantombazana.

“Nxa sikhangela imbiko evela ezibhedlela sinanzelela ukuba kuseselabatheleleka kutsha ngegcikwane le-HIV. Inengi lakhona elithola imikhuhlane yemacansini ngabantwana abaleminyaka ephakathi kwengu-14 kusiya kwengu-24,” kutsho uMnu Hanyane.

Inani lalabo abatholakala belemikhuhlane ethelelwana emacansini lalo liyakhuphuka phakathi kwenyanga kaZibandela kusiya kuNhlangula ngomnyaka ka2025. Kwatholakala abesilisa abangu-409, abesifazana babengu-375 phakathi kwaleli inani kwakulabasakhulayo abaleminyaka ephakathi kwengu-10 kusiya ku-19 abangu-113 okutshengisa ukuthi intsha yethu iyaphangisa ukungena kwezocansi.

Abantu abatsha abaleminyaka engu-20 kusiya kwengu-34 babengu-504, okutsho ukuthi yisilinganiso se-64%.

UNkosikazi Alice Moyo onguDistrict Aids Coordinator weGwanda uthe ukutheleleka kwegcikwane kuyakhuphuka esigabeni seGwanda kubangelwa yimidlalo yebhola kunye lemkambo yokuthengisa inkomo ebakhona.

“Imidlalo yebhola yokuphela komnyaka ngeminye ehuga abantu abanengi kucine kusiba sebusuku abantu sebesiyagcwala emabhawa.

“Imidlalo le ibakhona kuzo zonke iziqinti khonapha. Osomabhizinisi bayayisekela ngoba besazi ukuthi bacina bethola inzuzo ngenxa yemicimbi le. Inkinga yikuthi imidlalo le kayipheleli ezinkundleni kodwa kusuka kube labanye abathathanayo baye ezitolo besuka lapho sebesiyahlangana emacansini bengazivikelanga ngoba sebephandle ngumagwebu,” kutsho uNkkz Moyo.

“Imkambo yokuthengisa inkomo ngeminye esidalela uhlupho. Abantu balapha baphila kakhulu ngokufuya kungakho ngemva kokuthengisa inkomo basuka abantu bayegcwala ezitolo sokudliwa lezomali. Abanye njalo bacina sebeseGwanda lapho okulabathengisa umzimba bacine sebesiyahlangana isiphetho kuba yikumemetheka kwemikhuhlane yemacansini,” nguNcube lowo.

Kubikwa abesilisa labo bacina betheleleka ngoba bathatha amantombazana la ayabe eke aba lobudlelwano lenjiva lezi.

“Amantombazana atheleleka ngegcikwane esakhula acina ethelela abesilisa abafuna ukubathatha. Lokhu yikho okubangela ukuthi ukutheleleka lokhu kwande kwabesilisa abaleminyaka ephakathi kwengu-35 kusiya ku 40,” kutsho uMnu Hanyane.

 

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×