Inkomo kazisengwe inyanga ezilitshumi

Ethel Ncube

ABABONA ngokugcinwa kuhle kwenkomo zochago sebexwayise abalimi abafuye inkomo zochago ngokuqakatheka kokubamba isikhathi sokusenga uchago.

UMnumzana Cosmas Muzunde onguDairy Officer esabelweni seMatabeleland North ukhuthaze abalimi ngesikhathi esiqondileyo sokusenga inkomo. Uthe inkomo kazisengwa umnyaka wonke.

“Kuqakathekile ukuthi abalimi babekwazi ukuthi inkomo zisengwa inyanga ezingu-10 ngomnyaka kuphela,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili wathi uchago olusengwa enkomeni luyangezeleleka kusiya ngeminyaka yenkomo.

“Uchago olusengwa enkomeni luyangezeleleka lusiba lunengi kusiya ngeminyaka yenkomo ize ikhule ibe leminyaka engu-5 kusiya ku-8,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe ukusengwa kwenkomo kwehlukaniswe kwaba yizigaba ezintathu.

“Kulezigaba ezintathu zokusenga inkomo ezigoqela i-early lactation le-middle lactation kanye le-late lactation. I-early lactation zinyanga ezintathu zokuqalisa komnyaka, kuthi i-middle lactation ithatha inyanga ezine kukanti i-late lactation ithatha inyanga ezintathu.

“Inyanga ezimbili eziseleyo sikhuthaza abalimi ukuthi bengasengi inkomo zabo ukwenzela ukuthi bezinike isikhathi sokuthi zenze olunye uchago,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi banike inkomo zabo ukudla okuqondileyo ukuze zibanike uchago olunengi.

“Inkomo ezinikwa kuhle ukudla ziyehlisa kakhulu kungakho-ke sikhuthaza abalimi ukuthi banike inkomo zabo ukudla okwaneleyo ukwenzela ukuthi zehlise,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi benike inkomo zabo ukudla okulezakhi zonke ezidingwa ngumzimba wesifuyo.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi banike inkomo zabo ukudla okulezakhi ezibalisa ama-protein, energy, vitamins kanye lama-minerals. Sikhuthaza futhi abalimi ukuthi banike inkomo izilimo ezilinyelwa ukudla kwezifuyo ngoba kuzipha amandla kunye lama-minerals. Besebezithengela ama-vitamin suppliments,” kuphetha uMnu Muzunde.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *