— Inkundla kazulu —Phos’ elakho Uguliswa ngumoya omubi . . .!

Ngake ngahamba lesinye isihlobo sami kudokotela sisithi siyagula, waphanga wasukuma udokotela wagaxa i-stethoscope sakhe entanyeni ukuze amhlole inhliziyo lokunye.

Uthe eqeda ukumhlola wathi yena i-BP yalumuntu iqanse kakhulu njalo ingabangela ukuthi ome umhlubulo. Udokotela wathi kudingeka ukuba anikwe amaphilisi abe sephumula okwesikhatshana.

Sithe lokhe sixoxa lodokotela ngilinde lowo okwasekuthiwa ake athi yoko, wawisa iphika kancane wangichasisela ukuthi empilweni yomuntu kuqakathekile ukuhlala ungumuntu ojabulileyo ubobotheka,hatshi ukuhlala ofuthelene ngoba kucina kubangela imikhuhlane ethize.

Lokhu kwenza ngakhumbula omunye umngane wami olomoya omubi ohlezi ekhala ngezifo ezinengi. Umngane wami lo ulomoya omubi njalo athi lomhawu, into ingaze ibenhle kangakanani nxa kungasiyo yakhe kayikholwa, kumele athole isizatho sokuthi ayichotheze ibukeke sengathi imbi.

Ngelinye ilanga umngane wami lowo wathi esizwa ukuthi umntakamakhelwane wethu wayezatshada ngempelaviki elandelayo wahle wangenwa ngamakhaza ngafica engasajwayeleki esezonde okwebhubesi elisikazi elidlelwe abadlwane balo ngokuzimpisi. Kulokuthi ajabule ngoba phela emtshadweni kuyadliwa abantu balale ngesibomvu njalo kuhlangane lezihlobo labangane ezivela khatshana leduze, ngafica esechile amakhala sekungani uzwe umnuko wechalaha elifele esidakeni, ngezwa esesithi kasezwa kuhle, sekumele ayecambalala ngakwakhe.

Ngiyake nginanzelele njalo omamazala abalomoya omubi abazonda omalukazana babo isikhathi esinengi bakhala ngokuqansa kwe-BP kumbe ukukhwela kwetshukela ezikhathini ezinengi. Loba lowo mamazala esegugile uyabe elokhe efuna ukuphakulula izitshebo nxa umalukazana angala lembiza ayiphekileyo azonde afe nya athi esiyawaqamba amanga aluhlaza tshoko okwenyongo yenkunzi yenyathi esuthi uhlaza lwekhalweni lwezintaba, sizwakale sesifonela umntanaso ukuthi umalukazana usithethisile ngakho siyagula silele ecansini sifuna ukuthi sithunyelwe imali yokuthi siye kudokotela.

Ukuhlala ungumuntu ozijabulelayo kuyanceda kakhulu ngoba lemithambo yegazi ihlezi impompa kuhle, ligijime umzimba wonke. Kukalutshwane ukuthi ungahlaselwa ngokuyimikhuhlane engatsholutho. Abangomalukazana ngithemba bayake bakubone engikhuluma ngakho ukuthi isikhathi esinengi omamazala babo baguliswa ngumhobholo sebehawukela lokhu lalokhuya.

LeBhayibhili incwadi engcwele kaMvelinqangi isiyala ukuthi sihlale singabathokozileyo khona singasoze zingenwe ngumoya kaSathane.

Lawe muntu weNkosi lapho okhona zama ukuhlala ungojabulayo njalo ungakuthokozeleli ukuzondisa omunye umuntu funa laye akuphendule ngendlela ongasoze uyithande ezakuthathela intokozo ifiphaze umoya wakho besekukuvusela izinyalo ezindala lemikhuhlane esemzimbeni.

Asizameni ukuhlala singabaveza amazinyo sibobotheka sihleka.

Ayixabene.

Related Posts

Amabhasi asuka eSouth Africa asekhwelile! . . . abakuleli sebebaleka eSouth Africa

Thupeyo Muleya ABAMABHIZIMUSI amabhasi athwala abantu asuka eZimbabwe leSouth Africa sebekhweze imali yokugada leyokuthwala impahla kulandela ukwanda kwezizalwane zakuleli eseziphenduka. Izizalwane lezi, kunye lezinye ezakwamanye amazwe e-Africa, sezibaleka njengoba kubikwa…

Owesifazana uwa afe emahofisini e-Inter Africa

  Raymond Jaravaza KUBE lusizi olukhulu kulandela ukuba elinye inina liwele phansi lahle ledlula emhlabeni ngoLwesibili emini emahofisini enkampani yamabhasi e-Inter Africa, kumgwaqo ka-George Silundika Street loFourth Avenue enzikini yakoBulawayo.…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×