Isikithi

Umlobi nguJ Sibanda, Ugwalo ludindwe yiCollege Press

Umhla wamaNdebele: Impilo yasendle

Lamhlandle sizaqala ukufunda ngezinyoni. Lizakhumbula bafundi ukuthi ngeviki ephelileyo sifunde ngezinyoka.Umantengwane — le kuthiwa yinyoni ebika ukusa. Abadala bathi yinyoni eqanda maso besitsho ukuthi ibika ukusa.

Amathwasa asehlanjeni ayevuka ngokukhala kwakhe nxa esiyahlamba. AmaNdebele ayemhaya umantengwane ngengoma ethi:

Okhalelayo: “wakhala umantengwane wakhala kwaze kwasa.” : “Abavumayo: Ikho . . .na insimu yezwe lonke”njalonjalo.

Inkanku yinyoni ecela izulu ngokukhala kwayo.

Insedlu ibizela abantu inyosi ngoba iyabe ifuna ukudla amachaphazi. Ngesinye isikhathi abantu ibabizela okwesabekayo okungesilwane kumbe inyoka. Ihlolanyama nxa ligiya lihlola inyama. Abazingeli babesiba lethemba lokuthi mhlalokho bazajumba nxa bebona amahlolanyama.

Inhliziyo yalo bathi ingumuthi owenza ukuthi abantu banye bathandane njalo bengehlukani njengawo amahlolanyama. Bayayidliswa ndawonye lezinye izihlahla. Umguwe ungakhalela umuntu ephakathi kohambo utsho ukuthi indlela zinhle.

Insiba zawo zelapha intwabi. Ziyatshiswa zinathwe kumbe zikhunywe. Nxa ukhala ekhaya uhlola abantu bemzini abezayo. Kuyazila ukulingisela umguwe ukhala ngoba kuthiwa owulungiselayo uzadabuka umlomo.

Ifefe — ukugiya kwefefe lisedlula ekhaya kukhomba ukuza kwabantu bemzini. Kuyafanana lokugiya kwejuba. Endulo umtshakazi wayezicwala (wayececa) ngensiba zefefe. Zazihlonywa enweleni.

Isikhova singakhala phakathi komuzi siyahlola. Saziwa njengenyoni esetshenziswa ngabathakathi ebusuku. Abantu abazingela izulu bababulale abantwana baso ngoba kukholwa ukuthi benza izulu likhwame.

Ingqungqulu yona ihlola okuhle ngokudlula ikhala ekhaya. Nxa ikhala abadala baphuma phandle bapulule kumbe bayivumele besithi: “Yebo babamkhulu.”Ihlola okubi nxa idlule ingakhali ekhaya.

Amathambo ayo ayizembatho zezangoma. Ngawokuziphuphisa imigcozo. Asebenza njengawelinqe. nggokugu

Iyangena ezibongweni zenkosi ensundu uLobhengula wamawaba, ngenxa yobuqhawe bayo ezinyonini zasendle, “Ngqungqul’ emadol’ abomvu ngokuguq’ egazini labafo.

Iwunkwe yaziwa njengenyoni ekakela esizibeni, ikakela ndawonye impilo yayo yonke. Kuthiwa iyaqonga iye phezulu ibisikaka khonale phezulu, behle ubulongwe bayo buzotshaya phezu kobudala. Yenza njalo buze bube luphondo olude olumhlophe. Ingabubona sebuphumela ngandle kwesiziba iyabuquma ukuze bungabonwa muntu. Ingaze iyekudla khatshana ayiphambanisi iyaphenduka izekakela endaweni yayo.

Ithendele. Insiba zalo zingatshiswa ekhaya zibangela ukuthi umuzi wonke uhlale ngokulwa. Ithendele elingafuywanga lingangena ekhaya liyabe lihlola.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×