YiNtatheli kaMthunywa
UMONGAMELI welizwe uMnangagwa ngoLwesibili ufake isayinetsha yakhe kuConstitution of Zimbabwe (No 3) Bill (CAB3) yaba ngumthetho.
Ngaphansi komthetho lo, iphalamende yiyo esizakhetha uMongameli welizwe njalo isikhathi sokubusa sikaMongameli welizwe seseluliwe sisuka kuminyaka emihlanu saya kweyisikhombisa.
Ukusayinwa komthetho lo, kuvezwe nguNobhala omkhulu kaMongameli kunye lekhabhinethi uDokotela Martin Rushwaya kuncwadi yeGovernment Gazette ekhitshwe ngoLwesibili.
“Imithetho le ephakanyiswe nguMongameli ivezwa sobala kuSub-section 6 (a) of Section 131 weConstitution of Zimbabwe (No 3) Act (No 6 of 2026) kunye le Medical Services Amendment Act (No 3) 2026,” kutsho umbiko. Ukusayina kukaMongameli kutsho ukuthi izimiso zalumthetho sezisebenza.
Umthetho lo usayinwe ngemva kokuqhutshwa kwemihlangano eqalwe ngenyanga kaNhlolanja lonyaka. Imihlangano le, isingule izingxoxo ngeBill le elizweni lonke jikelele.
IPhalamende yaqhuba imihlangano endaweni ezitshiyeneyo elizweni ithapha imibono kazulu kulandelwa isisekelo sombuso welizwe.
Inguquko lezi zabuye zabiselwa ephalamende ukuze kuxoxiswane kabanzi ngemva kwensuku ezingu-90 lapho izizalwane zakuleli ezazilethuba lokutsho lazo imbono yazo ngaphambi kokuqalwa kwezingxoxo.
EPhalamende abameli baxoxisana ngalumthetho okwamaviki amabili, njalo abameli abedlula i-200 baveza imibono kazulu ngawo.
UMphathintambo obona ngezoMthetho uZiyambi Ziyambi nguye obekhokhela izingxoxo ngomthetho lo ePhalamende kunye lakuSenethi lapho achaza khona injongo yomthetho lo omutsha ngesigaba sesibili sokufundwa kwawo.
Izingxoxo ezijulileyo ezenziwa ephalamende lakusenethi zacina ngokuvota lapho okwavota khona ingxenye ezimbili kwezintathu zisekela umthetho lo. Phakathi kwezimiso ezakhitshwayo ngesikhathi sezingxoxo, lucezu olwalunika inkokheli zomdabu amandla okuba lamalungelo okuphatheka kwezombangazwe.
Okunye njalo okwaliwayo yikuthi iZimbabwe Gender Commission ibe ngaphansi kweHuman Rights Commission ngemva kokuxoxisana kabanzi ngendima edlalwa yikhomishini le.
Umthetho omutsha lo, ugoqela ukukhethwa kukamongameli ngamalunga ePhalamende, ukufakwa kwekhomishini ekhangela ngemingcele yelizwe umsebenzi obusenziwa yi-Zimbabwe Electoral Commission (ZEC), lokubuyiselwa kokuphathwa kokubhalisa ukuvota kuRegistrar General isuka kuZEC.
Ukuqhatshwa kukaProsecutor General sokusuka ezandleni zeJudicial Service Commission.
Kusenjalo, uMongameli welizwe ubuye wasayina iMedical Services Amendment Act ehlose ukuthi imithetho yezempilakahle ihambisane lesisekelo sombuso welizwe.
Phakathi kwalumthetho, izibhedlela ezizimeleyo sezikhangelelwe ukuba zelaphe abantu abasengozini yokufa okwensuku ezimbili kungakhathalekile ukuthi bazakwenelisa ukubhadala kumbe hatshi.




