Iyavuma iGranadilla ungayilima ngendlela

YiNtatheli kaMthunywa

ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-granadilla okuyisilimo esingavamanga ukulinywa ngabalimi abanengi eZimbabwe.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uNkosazana Thobekile Sibanda ongumlimi eMbalabala uthe useleminyaka embalwa waqala ukulima isilimo lesi njalo uthola imali engcono ngokusilima.

“Ukuqala kwami ukulima isithelo lesi kwaqala ngisafunda esikolo njalo ngabona ukuthi abalimi abanengi abasilimi, ngenxa yalokho kwangikhuthaza ukuthi ngiqale ukulima isithelo lesi njalo ngabona ukuthi siyaletha imali ethe xaxa.

“Okubalulekileyo kumlimi yikuthi abekwazi indlela yokulima isithelo lesi lesikhathi okumele asilime ngaso,” kuchaza uNkszn Sibanda.

“Abalimi abafuna ukulima isithelo lesi kufanele basilime kakhulu ngesikhathi somqando, nxa abalimi abasendaweni ezitshisayo kufanele balime isithelo sabo endaweni eziqandayo lapho okungadluli i-29°C njalo zingaqandi ukwedlula i5°C ngoba kuyisilimo esingafa kalula.

“Ama-granadilla adinga izulu elinengi ukuze akhule kuhle njalo nxa umlimi osendaweni elezulu elilutshwana angasebenzisa indlela zokuthelezela ukuthelela izithelo zakhe.

UNkszn Sibanda uqhubekele phambili wathi umlimi kumele ananzelele umhlabathi alima kuwo isithelo sakhe.

“Umlimi kufanele ananzelele umhlabathi lapho azalima khona isithelo sakhe, ama-granadilla afuna umhlabathi ongaqinanga kakhulu ngoba alempande ezincane kakhulu, ngokulungisa umhlabathi kuyancedisa ukuthi isithelo lesi sithole kalula amanzi. Okunye umlimi amele angakwenzi yikuhlanyela isithelo lesi esidakeni.

“Okuhle ngawo yikuthi isithelo lesi siyavuma ukulimeka lasendlini,” kuchaza uNkszn Sibanda.
UNkszn Sibanda uthe isithelo lesi senza umlimi athole inzuzo ephezulu ngoba silomkambo omkhulu.

“Umlimi olima ama-granadilla ulakho ukuthola imali ephezulu ngoba isithelo lesi silomkambo eZimbabwe langaphandle kwelizwe,” kuphetha uNkszn Sibanda.

Related Posts

Kubotshwe ababili abapheka “injengu” koBulawayo

Raymond Jaravaza AMAPHOLISA koBulawayo abophe enye indoda lenina ngecala lokutholakala belemitshina yokupheka utshwala, obungekho emthethweni. Okwakhathesi bobabili laba bagcinwe enkambeni yeDrill Hall, kusaqediswa uphenyo. Batholakale belenqwaba yotshwala, inengi kuyizigubhu lamambhodlela…

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×