IZIMPAWU ZEZINDABA EZIMFITSHANE

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle kuzifundo zenu njalo livule kuhle. Ngeviki ephelileyo sixoxe kakhulu ngokubhalwa kwezindaba ezimfitshane esizazithola kuphepha lethu lakuqala isigaba sakuqala (creative writing) Paper 1 Section A. Sikhangelile izimpawu zezindaba ezimfitshane eziyabe sikhangelelwe ezindabeni zethu.

Ziyaqhubeka njalo kuleli iviki sixoxa ngalezo zimpawu.

Ngeviki ephelileyo sikhulume ngesakhiwo sendaba satsho ukuthi siqakathekile njalo kumele silandeleke. Kusakhiwo phela yikho okuvela khona udwetshu (conflict) oluyilo olubumba indaba. Kundaba ezimfitshane akukhangelelwanga ukuba umfundi akhanye esesiba lodwetshu olumbaxa mbili kumbe olumbaxa ntathu. Lokhu sokungenza indaba ingaphumi kuhle. Akuvele nje udwetshu olulodwa umfundi ahlale phezu kwalo alwelule ukuze indaba iphume kuhle.

Okunye njalo okukhangelelweyo kuzindaba ezimfitshane ngabalingiswa.

Likhumbule ukuthi ukuze indaba iphume kuhle umfundi uyabudinga ubuciko bokubumba abalingiswa ukuze bahambelane lendaba yakhe. Izimilo zabalingiswa zibunjwa kuhambelana lodwetshu olukhona. Umfundi usengabumba umlingiswa olungileyo njalo ohloniphayo kusiya ngokuthi ufuna adlale siphi isigaba endabeni.

Usengabumba njalo umlingiswa oluhlanya, ololaka, olomlomo ongahlalwa mpukane njalo, njalo. Konke lokhu kuya ngodwetshu olusendabeni. Likhumbule phela ukuthi izimilo zonke lezi zizaphumela egcekeni ngolimi elilusebenzisileyo.

Ulimi yilo isikhali sokubeka konke okufisayo endabeni yakho. Okunye njalo abalingiswa kundaba emfitshane akukhangelelwanga ukuba babe banengi ngoba phela ingacina ingasazwakali njalo ingasalandeleki.

Indaba ingaba labalingiswa ababili loba amathathu nje. Indlela umlobi abanika ngayo isigaba endabeni iqakathekile ngoba phela kufanele bonke bavele ngokukhanyayo ukuze lendima abayidlalayo ikhanye mgceke.

Sikhumbule bafundi ukuthi abalingiswa yibo abathuthukisa udwetshu, ngokwenza kwabo kanye lokukhuluma kwabo. Yibo phela abalingiswa abenza indaba ibemnandi kumbe ibembi. Kuqakathekile-ke ukuba babunjwe ngobunono. Umfundi angatshengisa njalo ubuciko bakhe nxa ebumba abalingiswa ngokubapha amagama ahambelana lezehlakalo.

Lokhu kwenza indaba izwisiseke ilandeleke kuhle njalo ibemnandi. Asithi umfundi ubhala indaba elandisa ngomntwana owazalwa waswelwa abazali wasesiyagcinwa ngabantu kodwa bemzwela nje ngokubona umumo aphakathi kwawo. Usengaphiwa ibizo elithi nguSigciniwe. Ibizo nje lodwa liyawuveza umumo womntwana lo.

Ngalokho-ke kuyibuciko obukhulu ukupha abalingiswa amabizo ahambelana lezehlakalo. Okunye njalo okuqakathekileyo okungaqhuba udwetshu lulimi. Akube lulimi oluzanika obalayo ulukuluku.

Phela ulimi lalo luyancedisa ukuqhuba udwetshu. Yilo olwenza ukuba labalingiswa bavele kuhle izimilo zabo. Ulimi luyaveza futhi umumo osendabeni. Kuyajatshulwa, kuyakhalwa, kuvezwa yilo ulimi.

Ngalokho-ke izindatshana ezimfitshane zidinga ukuba umfundi azike emcabangweni adinge ulimi olumnandi njalo olufaneleyo ukuchaza izehlakalo ezisendabeni.

Kuhle-ke bafundi sinanzelele ukuba izindatshana zethu zidinga ukuba sijulise izingqondo zethu ukuze siphume lezindatshana ezimnandi njalo ezilandelekayo. Sizaqhubeka ngazo lezi izindaba ngeviki ezayo.

Related Posts

Ziyawa eGwanda

Abaculi beSouth Africa, amaQ Twins, sebefikile kuleli ngemva kokuphuthelwa luhambo lwabo lokuqala ngenxa yokulahleka kwamaphasipoti abo. Amawele la, afike elizweni ehamba lomculi odume ngengoma ethi “Uyoncengwa Ngunyoko”, uMafikizolo, njalo bonke…

Konke sekumi ngomumo kuBulawayo Arts Festival

Langalakhe Mabena KONKE sekumi ngomumo kumcimbi wezomculo oweKings and Queens Concert ozaqhutshwa ngaphansi kweBulawayo Arts Festival (BAF) mhlaka 4 Nhlangula. Umcimbi lo uxhaswa yikhansili yedolobho lakoBulawayo njalo uyingxenye yemcimbi yokuthakazelela…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×