Kabasalali ngamagundwane eNyamandlovu

Nkosilathi Sibanda

Athunywe ngubani amagundwane eNyamandlovu?
Umbuzo lo ususwele impendulo kuzakhamizi zesiqintini seBhumane, eNyamandlovu, esabelweni seMatabeleland North.

Abahlali bakulindawo, inengi eliphila ngokulima lokufuya, bakhala ngokuhlaselwa ngamagundwane angathi asephendule yonke imizi yaba ngamadlelo, esidla amabele, impuphu, izigqoko, izicathulo lempahla yendlini.

Ukuhlasela kwamagundwane lokhu kuqale ekuqaleni kwenyanga kaMabasa 2026 njalo abantu abakhulume lephephandaba likazulu bathe sebesesaba ukuthi isivuno sabo sizaphela kungakafiki isikhathi sokulima esilandelayo.

Omunye walezi izakhamizi, otshayele iphephandaba ucingo ngoLwesithathu ekuseni kuliviki, uMnumzana Doit Nkomo, uthe amagundwane la asephenduke uhlupho olungaziwayo njalo imizamo yokuwabulala iyehlula.

“Safa thina ngamagundwane lapha eBhumane. Asazi ukuthi kwenzakalani. Asazi kumbe ngamagundwane abantu kumbe ngawemvelo.

“Ungafaka umuthi kawadli, ungafaka isilaha ayavika. Pho kuyini lokhu? Akulamuzi ongelalo igundwane lapha,” kutsho uNkomo, odume njalo ngokuba ngusaziwayo, oyimbongi.

Uqhubekele phambili wathi amagundwane la kawakhethi ukudla ngoba adla loba yini ayitholayo.
“Sesizamile ukulimukisana njengabahlali ukuthi sigcine imizi ihlanzekile kodwa amagundwane abuya ngamandla. Sikhathele ngawo. Adla yonke into, loba libhanti, ibhulugwe, izicathulo, isamende kumbe yini ahlangana lakho. Kawehlulwa yilutho,” kutsho uMnu Nkomo.

Esinye isakhamizi endaweni le, esithintane lentatheli uNkosikazi Kezinet Dube, uthe okubakhathaza kakhulu yikuthi amagundwane la aseqalise ukungena eziphaleni.

“Thina singabalimi siyakwazi ukuthi ukudla okugcinwe kuhle kuyinsika yemuli. Kodwa, khathesi amagundwane angena engalaneni lasemakhaya, adle amabele, umumbu lempuphu. Lokhu kungaphazamisa kakhulu ukutholakala kokudla emulini, ikakhulu ngesikhathi lapho abantu belungiselela isikhathi sokulima,” kutsho Nkkz uDube. Omunye umhlali, ocele ukungaqanjwa ngebizo, uthe sebesehluleka lokuthi babambe ngaphi.

“Ungavuka ekuseni uyathola ibhulugwe lilunyiwe kumbe izicathulo sezidliwe. Abanye bethu sesibeka ukudla endaweni eziphakemeyo kodwa lawo ayafika khona,” kutsho umhlali lo.

Omunye njalo uthe isimo sesenze abanye besaba lokugula.
“Amagundwane ahamba yonke indawo, engena lapho okugcinwa khona ukudla. Siyesaba ukuthi angasilethela imikhuhlane ngoba angcolisa ukudla lamanzi.”

Ukwanda kwamagundwane kujwayelekile phakathi komnyaka njalo abacwaningi bezempilakahle baxwayisa ukuthi amagundwane angangcolisa ukudla lamanzi ngomchamo kumbe ngoboya, okubangela ukusabalala kwemikhuhlane. Angaphinda abangele umonakalo omkhulu ekudleni okugcinwe emakhaya lasemasimini.

Izakhamizi zeBhumane zithe zidinga uncedo oluphuthumayo lokuthola indlela yokulwisana lamagundwane, ngoba zesaba ukuthi nxa inkinga le ingaqhubeka, bangaphelelwa yikudla njalo imizi yabo ibe sengozini yokuhlaselwa yimikhuhlane.

“Sifuna abakwaziyo ukuthi basisize sibone ukuthi singawalwisa njani lamagundwane, ngoba lokhu sekudlulise amalawulo,” kutsho uMnu Nkomo.

Related Posts

Izifundo ze-AI, Coding leRobotics ezikolo

Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE ubika ukuba uzaqakathekisa ukufundiswa kwe-Artificial Intelligence (AI), Coding leRobotics ezikolo ngenhloso yokujulisa ulwazi oluzancedisa ekuthuthukiseni umnotho welizwe. Lokhu kuvezwe nguMphathintambo we-Information, Communication Technologies, Postal and Courier Services…

Ingxabano ngesitshebo iphetha ngokufa kwendoda

YiNtatheli kaMthunywa INGXABANO yesitshebo phakathi kwamadoda amabili eSigodini, esabelweni seMatabeleland South, iphethe ngokufa kwenye kulandela ukugongodwa ngehloka. UHloniphani Ngwenya (43) ubhekane lecala lokubulala umngane wakhe uMalizani Tembo (59) ngokumhlasela ngehloka,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *