Ethel Ncube
IZAKHAMIZI zeNgungumbane kuwadi 20 zidinga usizo lwemali loba ucingo lokubiya amadlelo enkomo zabo ukuze zivikeleke lasemaseleni.
Kubikwa kudala kwakulamadlelo abiyiweyo okwakusenza ukuthi ukudla kwezifuyo zabo kungaswelakali ngoba zingadli indawana yonke nje.
Iphephandaba likazulu lixhumane lesinye isakhamuzi uNkosazana Bahle Moyo obike ukuba amadlelo kumele avuselelwe ukwenzela ukuba abantu bangaxabani ngezifuyo.
“Indawo yakithi silefiso sokuthi ilungiswe kutsha ngoba yayivele ikhona kodwa okwakhathesi ayiselacingo. Amadlelo la kulapho esasivalela khona izifuyo zethu ngesikhathi sokulima sizivulele ntambama sezisiyavalelwa. Abantu kulezinsuku bahlala bekhathazana bebophisana kubosobhuku omunye esedlelwe amabele akhe emansimini ikanti ngabe kulamadlelo abiyiweyo indaba lezi bezingasoze zibe khona,” kulandisa uNkszn Moyo.
UMthunywa ukhulume loMnumzana Mehluli Siziba oveze ukuba badinga usizo locingo lokugombolozela indawo yokuvalela izifuyo lapho ezizabe zisidla khona.
“Amadlelo la nxa angavuselelwa singaqhuba kuhle umsebenzi wethu wokulima kungelampazamo ngoba kunzima ukuthi uvela emasimini udiniwe uqalise ukulandela inkomo. Sicela uHulumende asiphathise ngocingo njalo thina njengezakhamizi sizimisele ukudinga izigodo zokuthi sifake ucingo,” kutsho uMnu Siziba.
Intatheli ixhumane lomlisa wakule indawo uMnumzana Sincengimpilo Khumalo oveze ukuba badinga ukuncediswa ukuze amadlelo asebenze.
“Silefiso esikhulu samadlelo ezifuyo ukuthi avuselelwe, sidinga uncedo kuHulumende lakuhlanganiso ezizimele zodwa. Izakhamizi zizimisele ukusebenza ziphiwe ukudla (food for work) loba nje nxa zingahlawulwa ngocingo lolu esiludingayo. Lokhu kuzehlisa inani lamacala athoniswayo okudlelwa emasimini,” kuphetha uMnu Khumalo.




