Ethel Ncube.
ZITHWELE amagabha avuzayo izakhamizi zakuWadi 20 eNgungumbane eMberengwa nga kokuswelakala kwezibholane ezaneleyo osokubangele ukuba izifuyo zabo zihambe umango omude zidinga amanzi okunatha.
Izakhamizi zeNgungumbane ezingaphansi kwenduna uNgungumbane ziveze ukuthi zilakho ukulahlekelwa yizifuyo ezinengi ngoba ziswela indawo lapho ezinganatha khona njengoba izulu lingananga kuhle endaweni yabo.
Intatheli ixhumane lesinye isakhamuzi sakule indawo uMnu Siboniso Mkhwananzi oveze ukuba badinga ukuncediswa ngokugejelwa izibholane ukuze benelise ukufuya kuhle.
“Siyahlupheka lapha endaweni yakithi inkomo zethu azila manzi okunatha, zihamba umango omude zisiyawadinga emachibini lasemfuleni. Kwesinye isikhathi siyahlala amaviki sidinga inkomo kanti zibhalelwe edakeni zisiyanatha khonale.
“Sicela uHulumende lenhlanganiso ezizimele zodwa asincedise ngokusigebhela izibholane ukuze inkomo zethu zithole amanzi eduzane,” kulandisa uMnu Mkhwananzi.
UMthunywa uzwe ukuba ezinye izakhamizi sezasisa inkomo zazo ngenhloso yokuthi zingacini zisifa esigabeni lesi.
Iphephandaba likazulu likhulume njalo loMnumzana Dumezweni Mpofu oveze ukukhathazeka ngokuswelakala kwamanzi ezifuyo.
“Lapho inkomo zethu esezinatha khona amanzi aseludaka kungakho zilakho ukubhalelwa ziqamuke kumbe zife sicine siswela esizalima ngakho. Amanzi la aludaka nxa zingawanatha zilakho ukuthi zihlaselwe ngumkhuhlane wamawemusi (roundworms) zicine zicuba zisifa,” kulandisa uMnu Mpofu.
Intatheli ikhulume njalo lomlisa wakule indawo uMnumzana Sincengimpilo Khumalo obike ukuba izibholane azeneli endaweni yabo yikho nje kungavumi ukuthi banathe lezifuyo.
“Silesibholane esisodwa lapho okunatha khona izakhamizi zonke ezeNgungumbane kungakho sacina sifaka umthetho wokuthi kunganathi izifuyo. Lokhu sakwenzela ukuba amanzi la esiwakha esibholaneni angapheli kuze kufike isikhathi sezulu,” kubika umlisa Khumalo.
Uqhubekele phambili echaza ukuthi bakhathazekile ngezifuyo zabo ukuba zizabe zinathani kuze kufike isikhathi sezulu.
“Khathesi sihlalele evalweni ngoba inkomo zilakho ukucuba ngokuswela amanzi njengoba izulu lingakani. Sicela uncedo lokugejelwa izibholane ukuze lathi sifuye sibe lemihlambi emikhulu njengoba inotho yethu isezifuyweni,” kuphetha umlisa Khumalo.




