Cornelius Luphahla
BEKUNGABIZWA ozwayo kusindwe ngobethole emkhosini wokugcotshwa kwenduna yamaXhosa obukhona eMbembesi kuviki ephelileyo ngenhloso yokuvuselela ezamasiko.
Umkhosi lo ubungoLwesine kuviki ephelileyo lapho induna, uMnumzana Dumisani Nzimende Mbuso Mbhelebhele Basil Ndondo egcotshwe khona ubuduna ngokusemthethweni ngemva kokubhubha kukayise uNeville Ndondo kuminyaka edluleyo.
UMthunywa ukhulumisane lenduna uNhlanhlayamangwe Ndiweni wathi ukhuthaza uzulu ukuthi ayiphathe ngenhlonipho induna le ukuze ibuse ngokuthula.
“Ngikhuthaza uzulu ukuthi aphathe kuhle induna uNdondo njengoba isigcotshiwe ukuze layo isebenze labantu ngokuthula langobuqotho. Ukuhlonipha induna kwenza isizwe siphile ngokuthula njalo sibambane ngoba yiyo ehlanganisa abantu.
“Nxa abantu kukhona abafuna ukuthi induna ibalungisele kufanele babikele idale layo liyebakhulumela izikhalazo zabo ibancedise. Lokhu yikho okungenza baphile ngokuthula langokubambana ngoba nxa bengenzanga njalo isizwe singahlakazeka,’’ kutsho induna uNdiweni.
Induna uNdondo ibikele intatheli ukuthi ikhangelele ukuthuthukisa isigaba sayo sonke sibe lempompi zamanzi ibuye ithuthukise lezokulima.
“Ngikhangelele ukuthi isigaba sami sonke sibe lempompi zamanzi njengoba idamu leGweru lakhiwa ngabazali bethu njalo liseduze lathi ngakho kufanele lathi siwathole amanzi alo. Lokhu kuzenza ukuthi sithuthuke ikakhulu kwezokulima okuyindlela yokusekela uhlelo lweZim Asset. Ngalokhu sizakhulumisana leZinwa ukuthi isincedise ekudonseni amanzi ukuze abantu benelise ukuzithuthukisa ngokulima.
“Lokhu kuyindlela yokusebenzisana loHulumende ukuze lathi senelise ukuzimela sisodwa ngemva kokuvula amabhizimusi ethu,” kutsho induna uNdondo.
“Okunye njalo ngikhangelele ukuthi siqhubekele phambili ngezamasiko siphakamise ubuzwe bethu. Ngifisa ukuthi zonke izinduna ezilamaXhosa ngaphansi kwazo zikhulumisane ukuze nxa siqhuba amasiko ethu babekhona noma nje bahlakazwa ngumbuso wabeLungu,” kuphetha induna uNdondo.




