Nkosilathi Sibanda
ABALIMI sebekhuthazwe ukulima irayisi kuhloswe ukuthi ilizwe libelokudla okwaneleyo lokwehlisa ukuthengwa kokudla okuvela kwamanye amazwe.
Lokhu kuza ngesikhathi uHulumende esungule uhlelo lokulima irayisi phakathi kweminyaka emihlanu ezayo.
Ekhuluma ngaloludaba, unobhala omkhulu kugatsha lweLands, Agriculture, Mechanisation leWater Resources Development, uSikhwicamfundo u-Obert Jiri, uthe uHulumende usezibekele uhlelo olucacileyo lokuthi irayisi ilinywe kuleli.
“UHulumende uqoqe uhlelo oluzasebenza phakathi kweminyaka emihlanu lapho abalimi abazasekelwa khona ukulima irayisi,” kutsho uSikhwicamfundo uJiri, kumbiko owethulwe emakhasini Social Media.
USikhwicamfundo uJiri ukhulume lokhu ngesikhathi evakatshele eRainham Farm eDzivarasekwa, eHarare leHolland Park Farm eChinhoyi esabelweni seMashonaland West.
Uthe bafuna ukwandisa imohlobo yanhlanyelo yerayisi ukuze kulinywe ama-hectare angaba yi-50 000 elizweni lonke.
“Phakathi kweminyaka emihlanu sizabe sesilima yonke irayisi edingwa yilizwe. Abasekeli bethu bakhona njalo wonke umuntu uselungele ukusebenza,” kutsho uJiri.
Uphinde waveza ukuthi iZimbabwe kayisoze isebenzise indlela yokugcwalisa amanzi esetshenziswa eMiddle East, kodwa izagxila kunihlobo yerayisi ekhula ingadingi amanzi amanengi.
“Lapha kithi kasisoze sigcwalise amasimu ngamanzi. Sizasebenzisa imihlobo yenhlanyelo yerayisi efuna amanzi amalutshwane.”
Kubikwa abalimi bakuleli bazathola usekelo lokwabelwa ulwazi yilizwe leJapan.
UJiri uthe isibonelo seTanzania siyatshengisa ukuthi lokhu kungenzeka.
“ITanzania isizimela irayisi.Lokho abakwenzayo, lathi singakwenza. Abalimi bakhona, lomhlabathi ukhona.”
Uthe uHulumende uzabeka indlela yokubhadalwa kwabalimi ngendlela elungileyo ukuze bathole inzuzo ehambelana lentengo yokungenisa irayisi phandle kwelizwe.
“UHulumende uzasekela ngokupheleleyo abalimi ukuze uhlelo lwerayisi luphumelele elizweni,” kutsho uJiri.




