Linengi izulu lonyaka

Ncekwenhle Ncube
IZANUSE kwezomkhathi sezilimukise abalimi kanye lozulu wonke nje jikelele ukuthi ahlale eqaphele njengoba umkhathi ungathi uthembisa izulu elinengi elingabancitsha ithuba lokulima.

Kubikwa kusukela kuyonale iviki kuzakuna izulu elinengi njalo lingaba lakho ukubhidliza izindlu njalo likhukhule izakhiwo ikakhulu nxa zingakhiwangwa zaqina.

Kungakho abalimi bakhuthazwa ukuthi beqale ukulungiselela inhlanyelo zabo lamakhuba okulimisa ngoba izulu lizaphangisa ukuna njengoba lingazange lasewula njengakweminye iminyaka.

Ekhuluma emhlangwaneni labalimi koJahe eTsholotsho uMnumzana Mthandazo Sibanda  ongumlimisi weAgritex uchaze ukuthi isilinganiso sezulu lonyaka silingene njalo kulamathuba aphezulu okuthi ligabhele lelo elikhangelelweyo. Kungakho nje abalimi bekhuthazwa ukuthi baqale ukulungiselela ukungena emasimini.

“Izulu lonyaka linengi okuchaza ukuthi lanele kanti njalo kwezinye indawo kuzenzeka ukuthi libe linengi kakhulu.

Ngakho-ke njengabalimi hlalani lilungisile amakhuba lenhlanyelo zenu.

“Inkinga esilayo yikuthi asikwazi ukuthi izulu lizakuna njani ngoba kasilaqiniso lokuthi lizana liphinde lime kumbe njalo lizaqhubeka lisina liyimvimbi.

“Nxa kuvuma sicela lilime izilimo ezivuthwa masinyane. Lokhu sikutsho ngoba sisesaba ingozi yokuthi izilimo zenu zibalekelwe lizulu zingakavuthwa besekudala indlala,” kutsho uMnu Sibanda.

Omunye umlimi omdala othande ukwaziwa ngokuthi nguSikhosana uchaze ukuthi lonyaka bakhangelele izulu elinengi kakhulu ngezibonakaliso abazibona emkhathini.

“Lonyaka izulu lizaba linengi kakhulu. Njengakithi kulezihlahla ezifana lesigangatsha zithelile njalo azizange zathintitheka. Lokhu kuyindlela yethu njengabalimi besiNdebeleni esibona ngayo ukuthi izulu linengi.

“Noma nje umuntu engakhangela umkhumbi wenyanga umkhulu okukhomba ukuthi izulu linengi. Kodwa okusixakayo yikuthi kungani liphuza ukusewula. Kungenzeka lisijume singazuzi ithuba lokuphosa imichilo ngakho kuhle sihlale silindile,” kutsho uMnu Sibanda.

Related Posts

UMongameli ukhuthaza abasakhulayo: Sebenzani gadalala, lenze imali

YiNtatheli kaMthunywa UMONGAMELI welizwe uEmmerson Mnangagwa usephinde wagcizelela ukuzimisela kukahulumende ukwakha iZimbabwe eqinileyo futhi ethuthukileyo, lapho okungelamuntu ozasala ngaphandle. Ekhuluma lezinkulungwane zabantu akade bebuthene eMvurwi, esabelweni seMashonaland Central, izolo ntambama…

uhlelo: isandiso siyaqhutshwa

Charles Dube Isandiso esivela kwamanye amabizo ngezigaba zawo Siqala lapho esicine khona kuviki edlulileyo. Kusigaba 2 ibizo abantu, isandiso sendawo ngu –ebantwini. Kusigaba 2a ibizo ogogo, isandiso sendawo kubogogo. Isigaba…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *