Nkosilathi Sibanda
INHLANGANISO ye-Environmental Management Agency (EMA) isixwayise umphakathi ukuthi wenqabele ukutshisa iganga mahlayana ngalesi isikhathi somnyaka.
Isixwayiso lesi sibekwe kulandela ukuqala kwesigaba sokutshisa lapho osekunanzelelwe ukuthi kulokwanda kwemililo yendle, ikakhulu emaphandleni. Ngenxa yokuna kwezulu lonyaka, kube lotshani obunengi, okuyikho okumele kunanzelelwe, ngokutsho kwe-EMA.
Inhlanganiso le, kusukela ngomnyaka odluleyo, iphakathi komkhankaso oqhutshwa ilizwe lonke wokuvikela imlilo yendle, ngaphansi kwendikimba ethi “Vimba Imlilo Yendle: Vikela Imvelo”.
Kuleli, isikhathi sokuqhamuka kwemlilo kujwayeleke ukuthi siqale ngoNcwabakazi, siyephela ngesikhathi kusiyafika uLwezi.
“Sikhuthaza abantu, emadolobheni, emaphandleni lakuzo zonke indawo ukuthi siphakathi kwesikhathi lapho okwandise ukuba lemililo yendle eminengi.
“Ukuvimbela umlilo kuyindlela engcono kakhulu yokunciphisa ingozi ezihlobene lemlilo eqhamuka indawo yonke. Lokhu kungenzeka ngokwenza ama-fireguard lezicitshamlilo,” kubika i-EMA.
Kumalungiselelo esizini yokuqhamuka komlilo, i-EMA ibike ukuba yenza uhlelo lokuhlolwa lokunanzelela indawo ezandise ukuhlaselwa elizweni.
“Lonyaka ilizwe lingaba sengozini enkulu ngesilinganiso se-43 phesenti kusehla kusiya ku-27 phesenti semlilo yendle. Indawo ezilobungozi obuncane zihlanganisa i-12 phesenti, ikanti indawo ezisengozini enkulu yokutsha zihlanganisa i-18 phesenti yelizwe,” kutsho umbiko we-EMA.
Indawo ezandise ukuba lemlilo eminengi yiManicaland, Midlands, Mashonand Central leMashonaland East.
Kodwa ingcitshi kwezokulondolozwa kwemvelo zicebisa ukuthi umlilo wendle ungaqhumuka loba ngaphi kwelizwe.
Ekuqaleni kukaMpandula, i-EMA iqhube umkhankaso wokufundisa abalimi beMguza laseBubi eMatabeleland North. Abalimi lozulu jikelele bakhuthazwe ukuthi balandele indlela ezivunyelweyo, eziphephileyo zokulahla ingcekeza, kusenqabelwa ukuqhamuka kwemlilo yendle.




