Maloya lizaloyisa amasela . . .!

KULOMLAYO okuncwadi engcwele ongomunye wemithetho elitshumi othi ungatshontshi. Kukanti labadala bayatsho ukuthi akuqili lazikhotha emhlane.

Emhlubulweni wakithi emaNdebeleni izakhamizi zemaphandleni sezithwele qatha ngokuntshontshelwa izifuyo. Amasela akhona kawakhethi, athatha zonke nje izifuyo ezigoqela inkomo, imbuzi labobabhemi.

Isimanga yikuba amasela akhona ayaziwa kodwa kawabotshwa. Ufica ezigqaja ngokuthi angaze abotshwe kodwa ngenxa yokuba balabameli abaqinileyo bayabakhulumela bakhitshiswe imali yesibambiso ebizwa ngolimi lwabondlebe zikhanyilanga i-bail.

Okubuhlungu ngamasela la, yikuba bathi lapho bethonisiswa besuka ngekhaya babuye batshontshe futhi. Abanye sebeze beseqela lelizweni esakhelene lalo iBotswana besiyazitshontsha khonale babuye lazo. AmaTswana kodwa asehlakaniphile nanko lezinsuku bayazilandela abazithola ziphila bayabuyela lazo.

Abafuyi abanengi sebadinwa ngokutshitsha enkantolo lawomasela engagwetshwa ngoba belezimali zamagqwetha, abanengi abasazikhathazi, sebeqonda kubosiyazi.

Sekukhona izinyanga ezilumisa ngenyosi ufice umuntu sebuthanelwe zinyosi zimluma aze ayehlawula kumnikazi ngenani eliphindwe kathathu. Ngikhumbula omunye ugogo wafungela elinye isela elitshela ukuthi khona kuzake kubonakale ukuthi okulamandla ngamadlozi akhe kumbe ngamagqwetha.

Akuphelanga nsuku ngaki waqala ukukhukhumala isisu ebovula okwensengwakazi ecine ukumunyisa ngayizolo.
Amanye amasela ufica ebhodabhoda ezitolo etshaya imvokloklo ethi uqhuba inkomo ziya edibheni ayabule umuntu weNkosi ebhoda ndawonye.

Ngithemba lokhu kuba yisibonelo kwamanye amasela ukuthi atshiye umkhuba wokutshontsha.
Likhona elinye isela elithe livela qhuba umhlambi, lithe liqeda ukuzivalela eseqonde ngekhaya zafohla inkomo zamgijimisa zimgwaza ngempondo eziyingudula zimgqubula ngamakhanda waze wayawela egumeni lomnikazi wazo. Kulapho engikholwe ukuthi umuthi uyasebenza njalo abantu bayaloya.
Ayixabene.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×