Ethel Ncube
INHLANGANISO ye-Livestock Production Development isixwayise abalimi abafuya inkomo zochago ngokumele bakwenze ukuze inkomo zabo zivikeleke emikhuhlaneni.
UMnumzana Cosmas Muzunde ongu livestock specialist eMatabeleland Region uxwayise abalimi abafuye inkomo zochago ngabangakwenza ukuze inkomo zabo zivikeleke emikhuhlaneni.
Uthe kukalutshwana ukuthi inkomo ezigcinwe kuhle zibanjwe yimikhuhlane kodwa abalimi yibo asebengaphathela inkomo imikhuhlane.
“Kukalutshwane ukuthi inkomo zochago zihlaselwe yimikhuhlane ngoba kaziyi emadlwelweni zisiyadinga ukudla kodwa abalimi yibo abangaziphathela imikhuhlane,” kutsho uMnu Muzunde.
Uthe kulemikhuhlane engahlasela inkomo lezi efana le-heartwater.
“Kulemikhuhlane ehlasela inkomo enjenge heartwater, njalo lumkhuhlane uvikelwa ngokudibhisa inkomo. Inkomo ziyadibhiswa ukuze zivikeleke kumikhaza eyiyo ecina ibangela umkhuhlane lo,” kutsho uMnu Muzunde.
Ubuye waveza ukuba inkomo zochago kumele zihlatshwe ukuze zivikeleke emikhuhlaneni efana le Foot and Mouth.
“Sithanda ukukhuthaza abalimi ukuthi bahlabise inkomo zabo ukuze zivikeleke emikhuhlaneni efana le-Foot and Mouth. Umkhuhlane lo ungahlasela inkomo yehlise inzuzo yomlimi ngoba inkomo icina ingasehlisi kakhulu,” kutsho uMnu Muzunde.
Uthe kuleminye njalo imikhuhlane ehlasela inkomo egoqela i-contagious abortion le mastitis.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bahlabise amathokazi abo ukuze avikeleke emkhuhlaneni okuthiwa yi-contagious arbotion. Lumkhuhlane uhlasela amathokazi alenyanga eziyisithupha ezelwe.
“I-mastitis ivikelwa ngokuhlanzeka njalo nxa inkomo sezihlaselwe yi-mastitis kumele ziphiwe ama antibiotics,” kutsho uMnu Muzunde.
Uphethe ngokuthi bakhuthaza abalimi ukuthi nxa bengena ezibayeni zenkomo zabo baqale ngokuzifafaza ngemithi ukuze bangangenisi imikhuhlane ezibayeni zabo.




