Ethel Ncube
ZIBUHLUNGU izakhamizi zeMangabu eMberengwa kulandela ukubulawa komuntu oselenyanga lengxenye engagcwatshwangwa ngoba zithi zifuna impumela eqondileyo yokuhlolwa kwesidumbu.
UBenefit Dube obeleminyaka engu-31 yokuzalwa obehlala ngaphansi kwenduna uBhakwe obhubhe ngenyanga ephelileyo lokhe engakagcwatshwa ngesizatho sokuthi abakibo kabakholwa ukuthi wazibulala ngoba kucatshangelwa ukuthi wabulawa ngumalumakhe bebanga imali yenkomo.
UMthunywa uzwe ukuthi izihlobo zomufi zifunga zigomele zithi zingeke zimngcwabe umuntu kungelancwadi kadokotela eqondileyo njalo isidumbu singaze sibuye bafuna inhlawulo kuqala.
Intatheli ixhumane lesinye isakhamuzi sakulesisigaba uNkosazana Mellisa Sibanda oveze ukukhathazeka ngempumela yokuhlolwa kwesidumbu bona iqiniso belazi.
“Isidumbu lesi sathathwa ngamapholisa eMberengwa besithi siyehlolwa kwahamba lezinye izihlobo, isimanga sokukhitshwa impumela izihlobo azizange zinikwe incwadi kadokokotela kodwa zatshelwa ngomlomo ukuthi uzibophele,” kuchaza uNkszn Sibanda.
Ungezelele wathi ngenxa yalokho amapholisa athi eletha isidumbu abemuli le bala ukusemukela bathi kababuyele laso emotsha.
Kucatshangelwa ukuthi umuyi uDube wabulawa nguObert Dube ngemva kokuba ebuze ukuthi imali yenkomo ethengisiweyo ingaphi wamtshaya ngehloka wafa wamhudula wambophela esihlahleni kwenziwa angani uzibophele.
Intatheli ixhumane lesinye isihlobo sikamuyi uMnumzana Dela Dewa oveze ukuthi kabazwisisi ukuthi kungani kuthiwa uDube wazibophela bona besazi ukuthi wabulawa.
“Thina njengemuli siyakwazi mhlophe ukuthi uBenefit wabulawa kodwa khathesi sekuthiwa wazibophela yena waganyulwa ngehloka.
“Lokho-ke thina ngeke sikuvume yikho nje sisithi isidumbu kasibiselwe siyehlolwa ngudokotela. Umetheswacala wayesehlala egangeni ngesikhathi umuyi uDube efile waze wayabanjwa eZvishavane wavalelwa wavuma ukuthi nguye owambulalayo umzukulu wakhe ngoba embuze imali,” kulandisa uMnu Dewa
Intatheli ibuye yaxhumana lomnewabo womufi uMnumzana Siphilisiwe Sibanda obike ukuba nxa kungelambadalo kasoze abekwe njalo nxa impumela ingaphuma ingayisiyo kabasoze bamngcwabe.
“Ngizwa ubuhlungu ngomnawami owabulawayo. OwakoMthembo ngeke simngcwabe kungelankomo lomuntu phambili, lapho inkomo ingazala umuntu koMhlahlandlela ngiyafunga,” kulandisa uMnu Sibanda.
Uqhubekele phambili eveza ukuthi umsolwa usezandleni zamapholisa okwakhathesi njalo lesidumbu sihanjiswe eHarare ukuyahlolwa kutsha.
“Isidumbu sikamuyi siyehlolwa eHarare ukuze sizwe impumela eqondileyo. Into engimangalisayo yikuthi unkosikazi kamsolwa sethengisa inkomo esenzela ukuthi nxa sekufuneka inkomo kutholakale kungasela manje kakaqalisi. Owethu asimbeki kungahlawulwanga,” kuphetha uMnu Sibanda.




