Phos’ elakho: Yayinhle intwasa endulo

Silo Cornelius Luphahla
ANGITHI nje endulo kwakuthi nxa kuvunguza isiphepho esiphethe isikhudumezi sikhithiza amahlamvu ezihlahla kuhle zisale zizacile kwakungathandabuzwa muntu ukuthi intwasa sisondele. Yiso-ke isikhathi sentwasa lesi esiyabe sesifikile. Yiso-ke esesifikile lakhathesi nanku phela izihlahla seziqalile ukuyabuzela zisiya le lale ngenxa yomoya lo.

Nxa sokufike lesisikhathi koMthwakazi angithi nje abantu babehle bakhululeke baqale ukwenza imikhosi eminengi etshiyeneyo okuzilayo ukuthi yenziwe ngezinye izigaba zomnyaka. Yiyo-ke imikhosi le engijonge ukuyicazulula kule iviki ukuze kuvele obala ukuthi amasiko asalandelwa kumbe cha.

Kwakuthi ngale inyanga kaNcwabakazi eyiyo engcwaba ubusika idedela intwasa inengi labantu liqale ukugoqozela kanye lokugwaqa. Umkhosi wakuqala ovame ukuba khona ngumbuyiso. Lapha-ke kuyabe kubuyiswa umuntu osowabhubhayo kukhunjulelwa ukuthi ulethwa ekhaya ukuzolinda imuli yakhe njengoba uyabe wabekwa ngaphandle komuzi.

Ngesiko kuvame ukuthi umuntu obuyiswayo ngowafa watshiya abantwana ngakho uyabe elethwa ebantwaneni bakhe ukuthi ezobavikela ezitheni. Kwakuthi umuntu engafa engakabi lomntwana engabuyiswa ngoba kuyabe kungelanto ayabe eyibuyiselwa ekhaya njengoba engelabantwana.

Njengoba nje sokuyisikhathi sentwasa kunje amanina seqalile ukuditshazela ethambisa imithombo ngemva kokubanjwa kwamabele. Kuthi mhla wombuyiso utshwala buthutshe ngapha langapha ngamaqhaga kanye langamagobongo. Kunathwe kubuswe kudelwe, inyama yona angikhulumi ngoba embuyisweni kuvame ukuhlatshwa inkalakatha zenkabi zibembili. Bagide abagidayo avuke amadlozi athuliswe akhuzwe njengoba amanengi akhona ayabe engekho   kibo ngakho ngeke akhonya phela esibayeni seyinye inkunzi.

Kwakuthi nxa sezikuMpandula kusiya ekuqaleni kukaMfumfu imibuyiso siphelile kuqale imithethelo zikhale ingungu zigiya izangoma, iwosana, amajukwa, amantshomane kanye leminye imihlobo yemigido kube luthuli. Lapho-ke labalamadlozi afihlakeleyo ahle abonakale ngoba kuyavalwa endlini le okugidelwa khona zikhale izikeyi, zikhale ingungu babotshwe ababotshwayo. Imvokloklo zona angikhulumi, igubhane lisala phansi.

Kwakuthi ngalesisikhathi kuvele abalamadlozi amanzi okuyibo abazamela isigaba ukuyacela izulu. Kwesinye isikhathi iwosana lingagida kuvume kwakuhle kufome amanzi khonapho egidela khona uthole sokumanzi te.

Abangaziyo basuka badane ngoba kuthi ngemva kokuphela kwedlozi leli kusale kome qha lapha obekugcwele khona amanzi la.

Kwesinye isikhathi kwakuthi nxa kubenjalo lithi lisiyatshona elingadeliyo zibe sezitshaye kathathu inhlambi zezulu khonapho kuyisikhathi saso isigqozi esithi saka esihangula ngitsho lengotsha yasendle. Yizo-ke iwosana lezi ezidingwayo nxa sokusondele isikhathi sehlobo ukuba zilicele izulu ngoba nxa zithi zalicela ngeke kuphele insuku ezimbili lingatshayanga.

Injalo intwasa abanye lokhu besayisebenzisa njengasendulo, lokhu bebuyisa bethethela lamathwasa lokhu ethwasiswa kunathwa utshwala kubuswa kudelwa.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *