Nkosilathi Sibanda
ABAHLALI beHwange, eMatabeleland North sebekhathele ngokuxotshanisana lezifuyo esezibhoda enzinkini yedolobho leli nsuku zonke.
Kubikwa sekujwayelekile ukuthi kubonakele ingulube zisidla emabhimu asesilindweni samabhasi esise-Number 1. Kulindawo, yikho njalo okutholakala lenkomo zigcwele lapho okubuthaniswe khona izibi, zisidla ukudla ezikuthola lapho.
Lokhu kukhathaze labaphathi bedolobho, nanko laselokitshini leMpumalanga, elingaphansi kweHwange Local Board balohlupho olufanayo. IHwange Local Board isihlele ukwakha izibaya ukuze ibambe izifuyo ezibhoda bhodayo, ikakhulu inkomo lembuzi.
Ngaphandle kokugcwala enzikini yedolobho lasemalokitshini, izifuyo ziyabonakala futhi laseceleni komgwaqo omkhulu osuka koBulawayo usiya eFolosi.
Luyaqhubeka ebulenjini
Kubikwa kulezakhamizi ezihlala edolobheni ezifuya ingulube lezo ezibonakala zizula zula. Ezinye zalezi izifuyo ngeziphuma emaphandleni aseduzane ledolobho.
IHwange Local Board, ekuqaliseni kwalumnyaka inikeze isixwayiso kuzakhamizi ezifuye ingulube.
“Ikhansili, incedisana lamapholisa eZimbabwe Republic Police, ngesikhathi esiseduzane nje izabamba zonke ingulube ezibhoda phandle, ezibonakala zizulazula endaweni engaphansi kwekhansili, kulandelwa isinqumo se-HLG/SB/05/05/24,” kubika ikhansili.
Ukufuya ingulube, imbuzi, obabhemi lenkomo kwephula umthetho wekhansili owe Hwange Local Board (Empumalanga Local Government Area) ka-1982.
Umqondisi weGreater Whange Residents Trust (GWRT) uMnumzana Fidelis Chima uthe kuqakathekile ukuthi ikhansili ibophe umthetho iqine lokuthi njalonje ihlale ixoxisana lezakhamizi.
Uxwayise abanikazi bezifuyo ezibonakala edolobheni ukuthi balandele umthetho.
“Udaba lolu kade lwasihlupha lapha. Siyazibona izifuyo lezi kodwa kukhanya abantu kabafuni ukulalela izixwayiso esibanika zona.
“Ikhansili ilomthetho onikeza amandla lemvumo yokuthi ibambe lezizifuyo, kujeziswe labanikazi. Sicela ukuthi labalimi abaseduzane ledolobho benanzelele ukuhamba kwezifuyo zabo. Okuqakathekileyo yikuxoxisana, silandele umthetho ukuze sakhe idolobho elihlelekileyo.”
UMnumzana Skillful Nyoni, oyisakhamuzi seLwendulu, eHwange uthe kwezinye isikhathi kubanzima ukuthi benze amabhizimusi abo ngenxa yezifuyo ezitaladeni.
“Lapha engikhona kusesilindelweni samabhasi. Uyathola ingulube zimofuza amakhasi ekhabitshi lakho konke nje osekubola phansi. Akusebenzeki kulabo abathengisa okudla. Kuhamba izimota sezivikana lenkomo ezichapha umgwaqo. Eqinisweni siphila sengathi sisekhaya, thina sisedolobheni. Kuyayangisa lokhu,” nguMnu Nyoni lo.




