CORNELIUS LUPHAHLA
IZAKHAMIZI zeKariyangwe, eBinga seziveze ukuba lentshukuntshu ngezokulima nanko phela sezisungule i-irrigation lapho ezilima khona izilimo ezehlukeneyo noma nje kukhona okusilelayo ukuze umsebenzi lo uphumelele.
I-irrigation le ebizwa ngokuthi yi-Lungwalala Irrigation njalo kulinywa izilimo ezigoqela umumbu, imibhida, ihanyanisi kanye lezinye kusiya ngesikhathi ezivuma ngaso.
UMthunywa uvakatshele kule indawo wakhulumisana lesinye isakhamuzi esilima kusivande lesi uNkosazana Doli Nyoni waveza ukuthi iphurojekithi le yaqala kudala njalo ilamalunga amanengi kakhulu.
“I-irrigation yethu le ubukhulu bayo bungamahekitha angu-110 njalo sayisungula ngomnyaka ka1993 singamalunga angu-219 noma nje khathesi abanye sebatshiya sasala singu-198. Izilimo esizilimayo zigoqela umumbu, imibhida, amatamatisi, ihanyanisi kanye lezinye izilimo ezitshiyeneyo.
“Izilimo lezi sizilima kusiya ngesikhathi ezivuma ukulinywa ngaso, njengemibhida sandise ukuyilima kakhulu ebusika sisesaba ukuthi ehlobo kuyabe sokulezibungu ezinengi ezingayihlasela,” kuchaza uNkszn Nyoni.
Esinye njalo isakhamuzi esikule iphurojekithi uMnumzana Mbaita Mudenda sibikele intatheli ukuthi amanzi okuthelela lapha bawathatha edamu.
“Esivandeni sethu lesi kulempompi zamanzi ezisidonsela amanzi okuthelela esuka edamu leLungwalala. Kungakho ngenyanga ilunga linye ngalinye liyabe likhangelelwe ukuthi likhiphe i-$3,30 ngenyanga ukuze sibhadale imali yamagetsi okusidonsela amanzi edamu. Abangenelisiyo ukukhipha imali le bayaphuma kungene abanye abazenelisa ukubhadala endaweni zabo,” kutsho uMnu Mudenda.
Umgcinisihlalo wale i-irrigation uMnumzana Mwembe Muleya uchaze ukuthi uhlupho abahlangana lalo kule i-irrigation yikuswelaka komquba kanye lenhlanyelo.
“Uhlupho esilalo yikuthi isivande sethu asiselamquba osokudala ukuthi isivuno sethu sibe sincane kakhulu.
Ngikhuluma nje amanye amalunga esivande lesi atshiya ngoba lapho ayelima khona kwakungaselasivuno esihle.
“Okunye njalo okusikhathazayo yikuthi asilanhlanyelo esingayihlanyela ukuze sithuthukise isivande sethu njalo indawo okuthengiswa khona inhlanyelo kukhatshana kakhulu okudala ukuthi sehluleke ukuyayithenga,” kuveza uMnu Muleya.
Induna yakule indawo njalo enguSenetha esabelweni seMatabeleland North uSiansali ichaze ukuthi bacela ukuthi abakhangela ngezokulima babakhele isiphala senhlanyelo ukuze bayithenge eduze.
“Njengoba izakhamizi zisehluleka ukuyathenga inhlanyelo eBinga ngenxa yobude bomango besicela ukuthi abakhangela ngezokulima basincede basakhele isiphala esizathenga kiso inhlanyelo kanye lomquba ukuze nxa sesithengisa izilimo zethu sizithengisele khona,” kuphetha induna uSiansale.




