Sitshayela ihlombe iBupta

INGOZI zomgwaqo ezibulala abantu kubangelwa yikuthwalwa kwempahla ezidubukayo zenza kube lovalo kuzihambi. Kuzingozi lezo, abantu balahlekelwa zimpilo zabo kubangelwa nje ngumuntu oyedwa oyabe ethwele impahla ezifana legasi, iphethulo kumbe okunye okuqhumayo.

Kulandela ingozi eyenzeka emgwaqweni osuka koBulawayo usiya eBeitbridge bucwadlana leChipangali lapho okwafa khona abantu abangu-15 kulandela ukudubuka komtshova ngenyanga kaMabasa kunye lokufa kwabantwana besikolo abayisikhombisa beGweru ababethwelwe ngumtshova okubikwa wawulesigubhu sephethulo, inhlanganiso yemitshova yakoBulawayo ye Bulawayo United Public Transport Association (BUPTA), isifake umthetho omutsha owalisa abantu ukuthi bangene emitshoveni bethwele ama-gas cylinder kunye lephethulo.

Isinqumo lesi size ngesikhathi esifaneleyo loba nje besesiphuzile ukuthi senziwe ukuze kwenqatshelwe ukuphindaphinda kwezehlakalo ezifana lalezi.

Kuyadingeka ukuthi kubekwe imithetho yelizweni lonke enika amankampani amabhasi, imitshova, abatshayeli kunye lezinye izisebenzi umlandu wokuvikela izingozi. Lokhu kungancedisa ukwehlisa inani lengozi ezenzakalayo.
Kuyadingeka ukuthi wonke amankampani la anikwe amalungelo okuhlola impahla zonke ezizathwala ezimoteni zabo. Lokhu kuvele kuyenzakala emankampanini ezindizamtshina yikho kungelamuntu owenelisa ukungena lempahla eqhumayo kumbe izikhali ngesizatho sokuba konke kuyasetshwa kungakangeni phakathi.

Kudingeka amanyathelo afananayo emabhasini lasemitshoveni. Nxa zonke imota zomphakathi ezihamba umango omude kungaqala ngokusetshwa abantu ngaphambi kokuba bangene uhambo bekungasiza ukuvikela izimpilo zabantu.

Ukuhlola lokhu kuzasiza njalo ukwehlisa ukuthwala kwezidakamizwa osekuhluphile kuleli. Kuzenza ukuthi nxa abomthetho bangamisa ibhasi loba umtshova bathole kulempahla lezi kubotshwe umnikazi wempahla kunye lomtshayeli kunye lokhondekitha wakhona. Ngokwenza njalo kuzasiza ukuthi ekuhlolweni kwempahla ngaphambi kokuzigadisa bakwenze lokhu ngohlonzi lwaphezulu ukuze bengacini sebengabanye abephule umthetho.

Kungumbono kaMthunywa ukuthi aluba kuyabunjwa imithetho enika umlandu amankampani alezimota eziba kuzingozi lezi ukuze kuncedise ukwehlisa ukulahleka kwemphefumulo kuzingozi ezifana lezibaliswe phezulu.
Okunye okungenziwa yikuthi inkampani elemota ebekungozi le, ichence layo lingavuselelwa. UHulumende lokhu useke wakwenza ngaphambilini njalo sokucacile lakubanikazi bamankampani, ngokunjalo kungabekwa umthetho ofanayo ngeke kuphinde kube lomuntu ozathwala impahla lezi engena emoteni.

Ngakho-ke, ukubeka imithetho emitsha yokuqinisekisa ukuphepha kungenziwa kuhle njalo kuvikele lempilo zabantu.
Kuzimuli ezingu-12, lezeGweru eziyisikhombisa akukho okungabuyisa izihlobo zabo futhi bazazikhalelela impilo yabo yonke.

Kodwa thina sonke, silethemba lokuthi lokhu kuzenza kubunjwe imithetho ezavimba ukuthwalwa kwempahla ezingaqondanga ezimoteni zomphakathi ukuze abantu bangafeli ize.

Related Posts

Umcimbi wabaculi koBulawayo ngoLwesihlanu

  Nkosilathi Sibanda ABATHANDA umculo lokuzilibazisa koBulawayo bakhangelelwe ukuba lobusuku obukhulu bomculo lapho abaculi ababalisa uBaba Harare, Abigail Mabuza loMzoe 7 abazatshengisa khona ubungcitshi babo kuhlelo lweSummer Splash. Uhlelo lolu…

UKhuzani loDawn Thandeka King bafika koBulawayo ngoLwesihlanu

  Nkosilathi Sibanda loLangalakhe Mabena, beseJoshua Mqabuko Nkomo International Airport UMCULI weMaskandi oweSouth Africa uKhuzani Mpungose lomlingisi odumileyo uDawn Thandeka King bakhangelelwe ukufika koBulawayo ngoLwesihlanu emini. Bobabili balande umkhosi yokukhumbula…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *