Sonke imali siyayidinga kodwa . . . !

Ikhehla elizala mina, lalihlezi lingiqonqosela ukuthi nxa ngifuna ukuhola imali enengi kumele ngifunde ukwenzela ukuthi nxa ngithola umsebenzi ngithole lapho engizabe ngihola imali enengi ngenelise ukufeza izifiso zami.

Lokhu ngangikubona kuliqiniso ngoba ukhona umakhelwane owayeyisikhwicamfundo, wayetshintshanisa izimota njengamasokisi njalo abantwabakhe babefunda ezikolo ezibiza imali ephezulu.

Wawuthi nxa uzifundele njalo ufundele umsebenzi wawuhola imali enelisa ukukuphilisa futhi ungephuli mthetho. Umuntu osebenzayo wayesenelisa ukunakekela umdeni wonke jikelele, lezinsuku isidingwa nguye wonke umuntu; omdala, omncane, ofundileyo longafundanga.

Isidingwa ngendlela ezitshiyeneyo njalo lomthetho awusanakwa, ugotshiswa njalo nje kuthenjwe yona imali. Thina sikhula kwakusiba licala ukuphonguvuka usulenqwabanqwaba zemali kungazwisiseki ukuthi zivela ngaphi, ngitsho loba usebenza kwakukhangelwa iholo lomuntu kuqathaniswe lendlela oyabe uthenga ngayo izinto. Khona nxa ungasebenzi amapholisa ayehle akuhahabele befuna ukwazi ukuthi leyomali enengi kangako uyidobhe ngaphi.

Lezinsuku abantu sebafunda ukudinga imali ngendlela zonke ezinhle lezimbi, sebevame ukuyidinga ngendlela engaqondanga, abanye ngabachapha imingcele bethi bevela khonale lapho abayabe bengabonwa ngabantu ababaziyo bathutshe ekhaya sebethwele amaqubaquba ezimali uthole imali zakhona nxa ingakasetshenziswa kube lemithanithani lemikhuba ethize.

Abanye ngabakha ngayo amanxuluma emizi bakhe inkalakatha zezindlu kodwa ufice yena engalali kuleyondlu nxa efikile ekhaya alale emoteni kumbe ngaphandle komuzi. Abanye ngabaqhatsha izisebenzi zingahlali ngoba zikhala ngokuthi ebusuku ziyahlukuluzwa yizinto abangaziboniyo.

Ngikhumbula enye injiva emzini wayo bathi ntambama akuqunywa eduze lomuzi ngoba uzakuzwa ngamampama kodwa okutshayayo ungamboni lezisebenzi zintshitshwa mihla ngemihla. Abantu bakhona ngeke ubekwazi ukuthi basebenza kuyiphi inkampani kumbe ukuthi balaliphi ibhizimusi, bahlala bengomali iyavuza, nxa ungathi uyababuza ukuthi bayivusaphi imali enengi kangako bazakutshela ukuthi bayahlanganisa baphile impilo emnandi okwesikhatshana ubone ekucineni nxa sekuthe kwabhuluba bahawule uzwe umzwele umuntu wakhona ngoba eseyayatha okwechalaha eliginye ucingo.

Abanye ngasebangenwa ngumkhuhlane owaphiwa ibizo lempumalanga elithiwa “yikuromba” ngingazi kumbe kwaqala khonale, umuntu wakhona ubalakho konke kodwa ngokuhamba kwesikhathi kumbe uyabe eseqamule imithetho yakhona ahawulele umhlaba umuntu. Yingakho ngithi asiyidingeni ngendlela ezisemthethweni ezingela kuchitha igazi udle amandla akho hatshi ukuphenduka umkhaza ophila ngegazi lezinye inyamazana, yikho uMvelinqangi ezakusibusisa asengezelele kulokho esilakho njalo lensuku zethu zokuphila emhlabeni ezazengezelela.
Ayixabene!

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×