Nkosilathi Sibanda
UHULUMENDE kumele athathe inyathelo lokulungisa udaba lokusilela kwamanzi koBulawayo ngoba sekuhlasele ingqubekela phambili edolobheni.
Lokhu kubikwe liqula leParliamentary Portfolio Committee on Local Government, Public Works and National Housing ngeviki edluleyo.
Ikhomithi le ibike ukuba kulendingeko enkulu yokuthi kukhangelwe udaba lwamanzi futhi sekulesikhathi eside kungenziwa lutho ngalo.
Umgcinisihlalo wekomithi le, uSenetha uSiansali uthe: “KoBulawayo yindawo yamafemu lamabhizimusi, lidolobho elixhumanisa iZimbabwe lamanye amazwe eSouthern Africa. Idolobho leli lidlala indima ebalulekileyo kuhlelo lweNational Development Strategy 1 lo 2 lokufeza uVision 2030. Sekwedlule isikhathi eside kulungisiswa ukutholakala kwamanzi,” kutsho uSenetha uSiansali ebikela amalunga eSenathi, ngeviki edluleyo.
Uthe ukutholakala kwamanzi kuzavusa idolobho, kuncedise imisebenzi yokuzama ukuthuthukisa impilo zabantu lomnotho welizwe.
Uphinde wabika ukuba ikomithi yabo yasuthiseka ngendlela ikhansili yakoBulawayo enelisa ngayo ukugcina amanzi akhona inikeza izakhamizi loba ibhekane lenkinga.
“Inkinga yokusilela kwamanzi yenze ikhansili ukuthi iphume lamaqhinga athile. Ukulungisiswa lokugcinwa kwezibholane ngokunye okuncedisa ukuthi kutholakale amanzi. Kulezibholane ezingu-419, kodwa ezingu-43 kazisebenzi. Ngokubambisana, ingatsha ezitshiyeneyo zingaphathisa ekulungiseni izibholane lezi.”
Uthe ikhomithi yaphosa icebo lokuthi ikhansili idonse amanzi kudamu leKhami lase-Aisleby Waste Water Treatment Plant.
Elinye icebo yikwakha iGlassblock Dam lokuqedwa kwedamu leGwayi-Shangani.




