Udilikajele ezihlotsheni ezabulala umuntu zimfanisa lomunye

IZIGWEBE udilikajele umuntu ngamunye iNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, izihlobo ezilahlwe licala lokubulala umuntu zimfanisa lomunye.

Abagwetshiwe, uMthokozisi Ngwane (34) loSanele Mqondisi Ngwane (37), balahlwe licala lokudubula babulale uMnuz Nduduzo Ndlovu eHimeville, eMgungundlovu, ngoNhlolanja mhlaka 2 ngomnyaka ka2023.

Ngokutsho kukaNkk Natasha Ramkisson-Kara we-National Prosecuting Authority (NPA), abalahlwe licala, balibangisa kule ndawo ukucinga umuntu othize ababehlose ukumbulala kodwa bagcina bebulala umufi.

Kuthiwa nakuba laba abalahlwe licala bakwazi ukubaleka ngempumelelo endaweni yesigameko kodwa abazibonela kwenzeka isigameko bakwazi ukuthatha inombolo yemota ababehamba ngayo maqede badlulisela lolo lwazi emapholiseni, okwaba yibufakazi obaholela ekutheni bagcine bebotshwa.

Uthe ngesikhathi sezibakhalela, amapholisa abathola lezibhamu ezimbili okwathi uma sezihanjiswa lapho okuhlolwa khona izibhamu, esisodwa sazo sakuveza ukuthi sasetshenziswa esigamekweni sokubulawa kukaNdlovu.

Ngesikhathi kuqhubeka ukuqulwa kwecala, uMbuso umelwe u-Advocate Nkosinathi Mhlambo, uhole ubufakazi balowo owazibonela isigameko, wathatha inombolo yemota eyayihamba abamangalelwa ngosuku lwesigameko.

UMbuso uphinde waletha isitatimende esifungelwe sesihlobo sikamufi lapho senaba khona ngokuthi ukubulawa kukamufi kwabakhahlameza kangakanani bengumdeni.

Isitatimende sichaza kabanzi ngomonakalo owadaleka ngesikhathi kubulawa umufi kanjalo lobuhlungu umdeni osabuzwa ngokubulawa kwakhe. Siphinde siveze laleqhaza uNdlovu ayelibambe emdenini, sedlule siyochaza langengcindezi umdeni owazithola ungaphansi kwayo kulandela isigameko.

Inkantolo ibalahle kuwo womathathu amacala ebebekwe wona. Kuwo, umuntu ngamunye ubebhekene lecala lokubulala, elokutholakala lesibhamu esingekho emthethweni kanjalo lelokutholakala lenhlamvu ezingekho emthethweni.

“Kwelokubulala, umuntu ngamunye ugixabezwe ngodilikajele. Kwelokutholakala lezibhamu ezingekho emthethweni, umuntu ngamunye unikwe iminyaka engu-15. Kwathi kwelokutholakala lezinhlamvu ezingekho emthethweni, umuntu ngamunye wathola iminyaka eyisithupha,” kutsho uNkk Ramkisson-Kara.

Uthe inkantolo inqume ukuthi izigwebo zabo bazidonse kanyekanye. Inkantolo iphinde yanquma ukuthi abasakufanele ukuphinde banikwe ilungelo lokuphatha isibhamu.

UNkkz Ramkisson-Kara uthe beyi-NPA bagculisekile ngesigwebo esinikwe laba ababili.

“I-NPA isalokhu iqhubeke njalo lokuzibophezela ekutheni kugcinwe umthetho futhi uyakuqinisekisa ukuthi abenzi bobubi ababandakanyeka emacaleni odlame bayajeziswa ngendlela efanele ngezenzo zabo,” kutsho uNkk Ramkisson-Kara. —Isolezwe

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×